Viljavaheldus – kultuuride põhjendatud vahetamine Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur. Mullaväsimus 1. Toite ja mikroelementide vähenemine 2. Füüsikalis, keemilisete omaduste struktuuri halvenemine, 3. Fütopatogeenne mikrofloora ja kahjurid 4. Umbrohud 5. Toksiinide eritumine juurtest Võõrkultuur – ellised kultuurtaimed, mis kasvavad põhikultuuri hulgas vastu põllumehe tahtmist. Umbrohud võtavad ära kultuurtaimedelt kasvuruumi ja varjavad kultuurtaimi. Vähendavad mullaniiskust, võtavad ära toitaineid, eritavad keemilisi aineid. Alandavad mulla tempi, raskenadavad mullaharimistöid, vähendavad saaki, saagi väärtust, raskendavad koristustöid, Loovad soodasad tingimused kahjurite ja haiguste levikuks. Umbrohud: 1. Parasiidid 2. Mitteparasiidid Tõrje: Kaudne tõrje: profülaktika, survetõrje Otsene tõrje: mehhaaniline, keemiline Teraviljad Majanduslik tähtsus 1
MAITSEKÖÖGIVILJAD on nii geograafiliselt kui ka kulinaarselt märksa ulatuslikumalt levinud kui maitseroheline. Maitseköögiviljad on kultuurtaimed. Vastavalt kasutatavale taimeorganile jaotame nad juurviljadeks (maitsejuurikad) ja sibulviljadeks, kuigi paljudel juhtudel leiavad kasutamist ka maapealsed taimeosad. MAITSEROHELISTEL kasutatakse maapealset osa - ürti, enamasti selle ülemist kolmandikku, noori lehti ja õisi. Maitserohelist saadakse nii kultuurtaimedelt kui ka looduslikelt taimeliikidelt. Paljudel kultuurtaimedel on olemas looduslikud analoogid. Need erinevad kultiveerivatest tavaliselt tugevama ja teravama lõhna poolest. Kultuurliigid on enamasti lopsakamad ning annavad rohkem lehesaaki kui metsikud liigid. Sellest tuleneb erinevus maitserohelise kasutamiseks: kultuurtaimi kasutatakse tavaliselt värskelt, looduslikke aga kuivatatult. Eri rühma moodustavad kombineeritud
peletamiseks tõusmepõletiku vältimiseks. 7. Puuderdamine. külvise ja istutusmaterjali töötlemist tolmpreparaadiga ainult kahjurite tõrjeks 8. Kerosoolide kasutamine pihustamine 7. Umbrohtude kahjulikkus, paljunemine, levik Umbrohi on kõik, mis kasvab seal, kus teda ei ole istutatud ja inimene ei taha teda seal näha. Kõik aga oleneb inimesest. Kui talle meeldib näiteks, et naat kasvab aias, siis tema jaoks see ei ole umbrohi. · Võtavad kultuurtaimedelt ära kasvuruumi. Juba taimede algarenemisel algab kultuurtaimede ja umbrohtude vahel võitlus ruumi pärast. Selles võitluses võivad jääda püsima mõlemad või tõrjub tugevam nõrgema välja. · Varjavad kultuurtaimi. Tavaliselt on kultuurtaimede kasv aeglane. Umbrohud võivad kasvus ette jõuda ning kultuurtaimi tugevasti varjata. Kui kultuurtaimedele on algarenemiseks loodud soodsad kasvutingimused, suudavad nad ise umbrohte varjata ja lämmatada. · Vähendavad mullaniiskust
kahjustuse suurust. Külviaeg.Külviaeg on võimalik muuta taimekahjustajatele taime arenemist kas soodsaks või ebasoodsaks, sest kahjustav arengujärk on seoutud kultuurtaime teatud arenguastmega. Külvisügavus. Madalama külvi korral toimub tärkamine kiiremini. Külvitihedus.Tiheda külvi korral näiteks jääb üksiktaimele vähem toitaineid, niiskust j valgust.Taimekahjurite kahjustused hõredama külvi korral avalduvad tugevamini. Umbrohutõrje. Umbrohud nõrgestavad kultuurtaimedelt kasvuruumi,toitained,mullaniiskust, jne.Umbrohud ka taimegaiguste ja kahjurite levitajaiks. Bioloogiline Selgroogsete kasutamine. Paljud selgroogsetest loomadest toituvad putukaist ja kahjulikest närilistest.Suurimat tähtsus omavad putukasööjaist linnud,eriti värvulised. Nugiliste ja röövputukate kasutamine. Eriti häid tulemusi on saavutanud munakireslase kasutamisega,kelle kunstlikuks kasvatamiseks on sisse seatud vastavad laboratooriumid. Seenhaiguste ja bakterite kasutamine
annaabi.ee 
