nad on suurima levikuga mullad Eestis. Põhjavesi ulatub siin mulla alumistesse horisontidesse. Ülemises horisondis ei mineraliseeru taimedest mulda jääv orgaaniline aine liigniiskuse tõttu täielikult ja hakkab mulda kogunema. Lääne-Eestis on neile muldadele rajatud palju põldusid, mis korraliku kuivenduse korral on keskmise viljakusega. Põllumajanduses sobivad need mullad kuivendatult eelkõige kultuurrohumaadeks. Gleistunud leetunud liivmullad on huumusilluviaalsed ning kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked. Gleistunud leetunud saviliivmullad liivsavil on nagu gleistunud kahkjad mulladki ajutise ülavee mõju all, kuid sellest kõrgemal paiknevas kihis läbiuhutavad ja leetunud. Leetunud muldade viljakuse ja keskkonnakaitsevõime suurendamiseks on vaja neid lubjata. (EE, 2002) Gleistunud leetjas mullal on keemine C-horisondi ülemises osas ning C-horisont on kas
mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike, deluviaal-, glei- ja soomuldade kompleksid künklikus maastikus (liiv-, saviliiv- ja liivsavimullad) Gleimullad levivad suurte massiividena Lääne-Eestis. Nad on suurima levikuga mullad Eestis. Põhjavesi ulatub siin mulla alumistesse horisontidesse. Ülemises horisondis ei mineraliseeru taimedest mulda jääv orgaaniline aine liigniiskuse tõttu täielikult ja hakkab mulda kogunema. Põllumajanduses sobivad need mullad kuivendatult eelkõige kultuurrohumaadeks. Martna vallas on gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad aga seda ainult osaliselt. Vähesel määral on ka rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad, leidub ka leede- ja leetunud liivmuldasid. Kõige suurema osa Martna vallast võtavad enda alla glei- savimullad. Valla lõuna ja põhjaosas esineb ka raba- ja siirdesoomuldasid. Kuna asukoht on merele suhteliselt lähedal on mullastik suhteliselt savine ja liivane.
ja toitaineterikkad, kasvavad männikud, vajavad lupjamist, levib Lahemaal, Kesk- Eestis ja väiksematel liivastel aladel. 5. Näivleetunud muld lähtekivim on punakaspruun moreen, keskmise viljakuse ja huumussisaldusega, vajavad perioodilist lupjamist, vesi tekitab mullaprofiili leethorisonti meenutava valkja kihi, levib Lõuna-ja Kagu-Eestis. 6. Gleimuld põhjavesi ulatub alumistesse horisontidesse, sobivad kultuurrohumaadeks, hea muld põllu rajamiseks, sinakasrohekashall gleihorisont, lähtekivim on liiv, levib Lääne-Eestis, Alutaguse. 7. Madalsoomuld toituvad põhja-ja üleujutusveest, kasvavad lehtpuud, kasutatakse kultuurniitudena. 8. Soomuld turba tüsedus on üle 30 cm, kujunevad madalatel ja liigniisketel aladel, veerand Eesti territooriumist on kaetud soomuldadega, levib Lääne-Eesti madalikul, Vahe-Eestis, Alutagusel ja Emajõe suudmealal.
põllumaadele ja raiesmikele, aga ka aladele, kus koduloomade karjatamine ja niitmine ei võimalda puudel kasvada. Minevikust olevikku, olevikust tulevikku Õitsvaid lilli täis niidud olid kunagi tavalised, seal karjatati loomi ja tehti heina. Kaasaegne põllumajandus on muutnud niidud põldudeks või kultuurrohumaadeks. Paljud niidutaimed ja loomad, kes siin elasid, on nüüdseks väljasuremise äärel. Niitude hulk väheneb jätkuvalt. Niidutaimed annavad toitu ning varju paljudele pisikestele loomadele: putukatele, ämblikele, närilistele ja ka lindudele. Inimene kasutab niite loomade karjatamiseks ja neile sööda hankimiseks. Suur osa meie niitudest,
Asustus liikus rahvaarvu kasvades sisemaa poole; 2000 a. t. võeti kasutusele vikat, mille tulemusena suurenes puisniitude levik oluliselt. Pool-looduslike koosluste leviku maksimum jäi 19. saj. lõppu ja 20. saj. Algusesse. Juba 20. saj. alguses hakkas pool-looduslike koosluste osakaal vähenema, protsess, mis hoogustus Nõukogude aegse põllumajanduse intensiivistumisega; peamised põhjused: ülesharimine kündmine põldudeks ja kultuurrohumaadeks alade mahajätmine - võsastumine/roostumine muutused omandipoliitikas käsitsitööst loobumine metsastamine rannalähedaste alade täisehitamine seni säilinud pool-looduslike koosluste fragmenteerumine Soontaimi niidutüüpides: puisniit 600 liike kokku 56 kaitsealuseid loopealne 270 30 lamminiit 350 22 rannaniit 390 34
annaabi.ee 
