Lisaks erataimlate seemnevajadus ja metsakülvid. Siiani varutakse peamine osa kultiveerimiseks vajalikust seemnest nn. ajutistest seemnepuistutest. Ajutine seemnepuistu - s.o. heakasvuline raieküps puistu, mis raiutakse lähema 5-10 aasta jooksul. Neis on vaja enne kõrvaldada miinuspuud, samuti okaspuid varjavad lehtpuud (parand. seemnekandvus). Liitus peaks jääma 0,5-0,6. Valikseemnepuistu - looduslik või kultuurpuistu. Kujundatud ja seemnete varumiseks ettenähtud puistud. Puistut hakatakse hooldama juba varakult, et kujundada väärtuslik, kvaliteetne puistu. Puid hoitakse hõredas liituses, et võra algaks hästi maapinna lähedalt, samuti hõredas liituses kasvamine soodustab viljakandvust. Viljakandvust võib soodustada väetamisega (teoreetiliselt). Seemnete varumisel ja kasutamisel tuleb alati rangelt jälgida selektsiooninõuete1 täitmist.
kg männi ja 325 kg kuuseseemneid), lisaks metsakülvid. Siiani on varutud suur osa kultiveerimiseks vajalikust seemnest nn. ajutistest seemnepuistutest. Ajutine seemnepuistu - s.o. heakasvuline raieküps puistu, mis raiutakse lähema 5-10 aasta jooksul. Neis on vaja enne kõrvaldada miinuspuud, samuti okaspuid varjavad lehtpuud (parand. seemnekandvus). Liitus peaks jääma 0,5-0,6. Seemnete varumine toimub koos raietöödega. Valikseemnepuistu - looduslik või kultuurpuistu. Valikseemnepuistuks nimetatakse fenotüübilt sobivaid, spetsiaalselt valitud ja eraldatud eelküpseid ja küpseid heakasvulisi, terveid puistuid, milliseid on võimalik ette valmistada ja kasutada käbide-seemnete varumiseks. Seemlad ei suuda hetkel tagada metsauuendamiseks vajalikku metsaseemne kogust. Teatud juhtudel pole see ka vajalik (näit. männi külvi puhul). Valikseemnepuistutest varutud seemned oleksid aga parema geneetilise ja tehn. kvaliteediga kui ajutistest
Seega on valdav enamus metsadest loodusliku päritoluga . GFRA 2010 andmetel oli kultuurpuistute 29 ja istandike pindala jõudnud juba 7 %-ni ja pindala 264 miljonit ha-ni ( 2010). Seega on valdav enamus metsadest loodusliku päritoluga, kuid kultuurpuistute osakaal suureneb kiiresti . Mõistete puuistandiku ja kultuurpuistu tähendus on eri riikides erisugune. FAO peab istandikuks kultuurpuistut, mis on rajatud külvi või istutuse teel nii metsamaal asendamaks raiutud puistut või metsastamaks muud maad (Terms and Definitions, 1998). Metsaistandikul on kaks kindlat tunnust: 1) kasutatakse introdutseeritud puuliike; 2) kui rakendatakse kohalikke puuliike, on puistu intensiivselt majandatud, ühevanuseline, puud paiknevad regulaarse seaduga.
põllumaal koosnema lehtpuudest. lehtpuud (parand. seemnekandvus). Liitus peaks ebasoodsate keskkonnategurite suhtes. Okaspuud (kuusk, mänd) endisel põllumaal I jääma 0,5-0,6. Näiteks hariliku kuuse, tamme, saare jne. puhul on metsapõlvkonnana on küll väga Valikseemnepuistu - looduslik või kultuurpuistu. oluline hiliskülmakahjustuste suhtes kiirekasvulised ja produktiivsed, kuid: Kujundatud ja seemnete varumiseks ettenähtud vastupidavamate (külakindlate) vormide ·sageli jändrikud, halvasti laasunud ja puistud. Puistut hakatakse hooldama juba varakult, aretamine.
annaabi.ee 
