Levinumad siis Sookurg, Teder, Rukkirääk, Suur koovitaja Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoomullad toituvad põhja- ja üleujutusveest ning nende turvas on keskmiselt või hästi lagunenud ja enamasti neutraalse reaktsiooniga. Neil muldadel kasvavad hästi lehtpuumetsad. Endised looduslikud rohumaad on võsastunud. Hästi kuivendatud madalsoomuldi kasutatakse eelkõige kultuurniitudena. taimede juured ulatuvad viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Madalsoo vesi pärineb sademetest ja põhjaveest .Toitained kanduvad veega kokku, sest madalsoo pind on ümbruskonnast madalamTurbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks, taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveestMadalsoo muld on keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) ja mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pH 4,8-6,5) Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või
huumussisaldusega, vajavad perioodilist lupjamist, vesi tekitab mullaprofiili leethorisonti meenutava valkja kihi, levib Lõuna-ja Kagu-Eestis. 6. Gleimuld põhjavesi ulatub alumistesse horisontidesse, sobivad kultuurrohumaadeks, hea muld põllu rajamiseks, sinakasrohekashall gleihorisont, lähtekivim on liiv, levib Lääne-Eestis, Alutaguse. 7. Madalsoomuld toituvad põhja-ja üleujutusveest, kasvavad lehtpuud, kasutatakse kultuurniitudena. 8. Soomuld turba tüsedus on üle 30 cm, kujunevad madalatel ja liigniisketel aladel, veerand Eesti territooriumist on kaetud soomuldadega, levib Lääne-Eesti madalikul, Vahe-Eestis, Alutagusel ja Emajõe suudmealal. Eesti muldasid iseloomustab: 1. Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. 2. Soo ja soostunud muldade suur osatähtsus. 3. Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja ja Lääne Eestis 4
Säästlik kasutamine: -vajadusel perioodiline lupjamine -korralik väetamine -kergematel lõimistel põhjavesi halvasti kaitstud, piirata väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamist M- Madalsoomullad Madalsoomullad toituvad põhja- ja üleujutusveest ning nende turvas on keskmiselt või hästi lagunenud ja enamasti neutraalse reaktsiooniga. Neil muldadel kasvavad hästi lehtpuumetsad. Endised looduslikud rohumaad on võsastunud. Hästi kuivendatud madalsoomuldi kasutatakse eelkõige kultuurniitudena. Kultuuridest Üksikute muldade koha pealt saab öelda, et madalsoomuld ei ole väga sobilik kultuuridele ning gleimuldadele on sobilikud pigem segatise, rukki, kaera, keskmise teravilja, kartuli, põldheina ning söödajuurvilja kasvatus, samas leetunud mullale on sobilik kartuli, rukki ning söödajuurvilja kasvatus. Kokkuvõetult saab öelda, et antud põllumassiivi jaoks on kõige paslikum kasvatada rukist, kaera, kartulit ning söödajuurvilja. Agromelioratiivsed võtted
Allikas: Maa-ameti geoportaal) 7 Madalsoo Vagula järve ümbruses Madalsoo on soo esimeseks arengujärguks. Madalsoomullad toituvad põhja- ja üleujutusveest ning nende turvas on keskmiselt või hästi lagunenud ning enamasti neutraalse reaktsiooniga. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks. Neil muldadel kasvavad hästi lehtpuumetsad. Hästi kuivendatud madalsoomuldi kasutatakse peamiselt kultuurniitudena. Taimede juured ulatuvad viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest. Madalsoo muld on keskmise kuni kõrge tuhasusega ja mõõdukalt kuni nõrgalt happeline. (Eesti Entsüklopeedia) Putukaid on üle 1500 liigi. Esinevad ämblikud, mardikalised, kahetiivalised, lehekürbalised, sääsed, kiilid, tirdilised, parmud. Lindudest esineb madalsoos ligi 100 linnuliiki. Levinumad on sookurg, teder, rukkirääk ja suur koovitaja
lagunenud) Dm vähemalt 0,20-0,30, tuhasus 10-20%, pH 5,5-6,5, N-rikkad, mikroelementide ja P ning K vaesed. Turba füüsikalised omadused erinevad oluliselt mineraalsooladest: veemahutavus, halvasti lagunev -20, hästi lagunevad 3-7 korda kaalulised, Wnärb min.muldadel kuni 10-15%, turvasmuldadel 30- 40%. Ülesharimisel sobivad paremini kultuurniitudeks. Boniteet: hästi lagunenud M IV-V klass, keskmiselt lagunenud V-VI klass, halvasti lagunenud VI- VII klass. Kultuurniitudena 2 klassi paremad kui teraviljade ja kultuuride kasvatamiseks. MKT ladu (kaasik, sanglepp), madalsoo Siirdesoo · tekkinud LG1 mulla edasisel soostumisel või veekogude pinnalt kinnikasvamisel, harva üleminek madalsoodest rabadeks. Jaotus: S'; S''; S''' ja halvasti või keskmiselt lagunenud S1; S2 On toitainete vaesed, hapud, põllumajanduslikult ei kasutata. MKT: siirdesoo, männikud harvem ka sookaske V-Va klass Rabad
vähemalt 0,20-0,30, tuhasus 10-20%, pH 5,5-6,5, N-rikkad, mikroelementide ja P ning K vaesed. Turba füüsikalised omadused erinevad oluliselt mineraalsooladest: veemahutavus, halvasti lagunev -20, hästi lagunevad 3-7 korda kaalulised, Wnärb min.muldadel kuni 10- 15%, turvasmuldadel 30-40%. Ülesharimisel sobivad paremini kultuurniitudeks. Boniteet: hästi lagunenud M IV-V klass, keskmiselt lagunenud V-VI klass, halvasti lagunenud VI-VII klass. Kultuurniitudena 2 klassi paremad kui teraviljade ja kultuuride kasvatamiseks. MKT - ladu (kaasik, sanglepp), madalsoo Siirdesoo · tekkinud LG1 mulla edasisel soostumisel või veekogude pinnalt kinnikasvamisel, harva üleminek madalsoodest rabadeks. Jaotus: S?; S??; S??? ja halvasti või keskmiselt lagunenud S1; S2 On toitainete vaesed, hapud, põllumajanduslikult ei kasutata. MKT: siirdesoo, männikud harvem ka sookaske V-Va klass Rabad
annaabi.ee 
