Haiguskindlus Haigustele vastupidav. : Talvekindlus: Hea külma-, jäätumis- ja üleujutuskindlusega. 8-12 aastat. Läbilöövus karjamaasegudes on esimestel Kestvus: aastatel nõrk, soodsates kasvutingimustes võib hiljem valitsevaks kujuneda. Harilik aruhein Harilik aruhein ( Festuca pratensis Huds. ) ,,ARNI" Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1993. aastal Sorditüüp: Intensiivsort, 70-120 cm kõrgune pealishein Kasutus: Põldhein ja kultuurniidul heina ja silo valmistamiseks, võimaldab kolmekordset niitmist, karjatamisele üsna vastupidav Mullastik: Kaua püsib rohukamaras parasniisketel ja niisketel huumusrikastel mittehappelistel mineraalmuldadel. Keskmiselt ja hästilagunenud turvasmuldadel püsib niitelise kasutamise korral lühemat aega kui timut. Huumusvaestel happelistel muldadel ja kuivadel kasvukohtadel areneb nõrgalt ja langeb kiiresti rohukamarast välja
Päideroo rohukamar 160kg 320 kg Liiga madalaks pole mõtet karjatada- taimed kurnatakse välja ja ädalakasv on aeglane. Kerahema rohukamar l70kg 310 kg Optimaalne on 4-6 cm. Madalalt võib karjatada erandjuhtudel: l)viimasel karjatamisel enne ümberkündi Kultuurniidul P2O5 30-80 kg/ha ja K2O 45-100 kg/ha. 2)suve esimesel poolel Org. väetist antakse rajamise eel ja uuendamisel normiga 60-80 t/ha Karjatamise käik suvel Lubiväetisi 4-6 t/ha Oht on, et taimed kasvavad üle. Õige oleks suhteliselt vara alustada karjatamisega. Normaalsetel aastatel 5-
saada mullas 1 tonn huumust Huumusvaru väheneb ühe hektari künnikihis aasta jooksul Rühvelkultuurid (kartul, söödajuurviljad, mais) - 2 tonni Teraviljad, lina, raps, rüps - 1 tonni Üheaastased kõrrelised heintaimed - 0,7 tonni Mustkesa - 2,5-3 tonni Huumusvaru suureneb ühe hektari künnikihis aasta jooksul lutserni, mesika ja lupiini kasvatamisel u 2 tonni põldheina kasvatamisel u 1,5 tonni , ristiku allakülvil 2 t kultuurkarjamaal ja kultuurniidul u 1 tonn kaunteravilja (hernes, põlduba jt.) ja segavilja kasvatamisel 0,7 tonni teraviljade alla külvatud liblikõieliste sügisese sissekünni korral koos teraviljapõhuga u 0,9 tonni 50. Väetamise tehnoloogiad, paiklik väetamine Künd, randaalimine, kultiveerimine Toitainete omastamise optimaalne sügavus on 8...15 cm. Parima toiteelementide kättesaadavuse tagab künd. Ka paikliku väetamisega viiakse väetised sobivale sügavusele. Eriti tähtis on
söödajuurviljad, köögiviljad, mais jt.) kasvatamisel u 2 tonni, b) teraviljade, lina, rapsi ja rüpsi kasvatamisel u 1 tonn, c) üheaastaste kõrreliste heintaimede kasvatamisel u 0,7 tonni. d) Mustkesas, mille mulda haritakse eriti intensiivselt, väheneb huumusvaru u 2,5...3 tonni võrra. Huumusvaru suureneb ühe hektari künnikihis aasta jooksul: a) lutserni, mesika ja lupiini kasvatamisel u 2 tonni, b) põldheina kasvatamisel u 1,5 tonni, c) kultuurkarjamaal ja kultuurniidul u 1 tonn, d) kaunteravilja (hernes, põlduba jt.) ja segavilja kasvatamisel 0,3-0,7 tonni, e) teraviljade alla külvatud liblikõieliste sügisese sissekünni korral koos teraviljapõhuga u 0,9 tonni. Juure- ja tüüjäänused (kuivmass t/ha) Lutsern, Heinaseeme 5,5 6,5 Punane ristik 2,8 4,0 Mais 1,7 1,9
annaabi.ee 
