mustikas (Vaccinium × atlanticum). Kõrvuti poolkõrge mustikaga on ka ahtalehine mustikas Eesti oludes kohanenud ning tema kasvatamine edeneb eriti hästi mahajäetud freesturbaaladel. Kännasmustika puhul tuleb nii koduaeda kui ka tootmisistandikku valida sellised sordid, mis on hea külmakindlusega ning varase saagivalmimise ajaga (Raamets, H., Eestis aretati oma mustikasort, Aialeht 02.09.2011). Eraldi teema on kultuurmustika sortide kasvatamine rododendronitega koos turbapeenras iluaia osana. Mustikas on dekoratiivne nii kevadel õitsemise ajal kui suvel rohelise lehestiku pärast ja eriti muidugi suve lõpus ilusate marjade ajal. Mustika taimed võivad rodopeenras korralikus pinnases ja rikkalikku valguse korral kanda nii palju marju, et põõsast ennast pole marjade tagant nähagi (Rodoaed koduleht, http://www.rodoaed.ee/mustikas-ja- kultuurmustikas-kasvatamine-ja-kasutamine/ (22.05.2013)).
maafondist, 0,1% haritavast maast, 9% Eesti soodest kõigest. Tulevad lisaks sisse tuppvillpea, puhmastaimed, turbasamblad, mättalised ja lehtpuu ülekaalukalt (lepad). Kui üles üldse harida, siis ainult rohusood. Ülejäänud ei sobi ülesaharimiseks. Rabad põhjaveeline toiteline on asendunud vihmaveetoitelisusega (pinnaveetoiteline). Tekivad siirdesoode edasisisel rabastumisel. Rabad 5,7% Eesti maafondist, 0,1% haritava maana, 36% Eesti soodest. Peamiselt marjakasvatuseks jõhvika, kultuurmustika, mesimuraka kasvatamiseks. Tavaliste põllukultuuride kasvatamiseks ei sobi. Kaevanduste sulgemisel tehakse marjakasvatus või pannakse kasvama männid. Väga vähe uuesti taastamist märgalana. Üldiiselt siiani praktiseeritud ei ole. Rabade ja soode üldine keskkonnaväärtus oluline mageveevarude hoidjad, elupaigaks paljudele lindudele-loomadele. Suur osa rabadest kaitse alla võetud. Rabad sageli reljeefi poolest kumera pinnaga, sageli ümbruskonnast kõrgemad (Lääne-Eesti)
Populaarne on ebaküdooniast valmistatud mahlakontsentraat. Tööstuslikus tootmises kasutatakse vilju ka pektiini ja looduslike aroomiühendite saamiseks. Ebaküdoonia viljad suhkruga kihiti on tee maitsestamiseks paremad kui sidrun. Suhkruga hoidistamiseks kõlbavad ka rohelised viljad (pole seda hõrku aroomi, mis valminutel). Ebaküdooniat võib lisada marja- või õunakompottidele ning moosidele. 22. Kultuurmustika ja -jõhvika toiteväärtus, koristamine, kasutamine. Mustikad sisaldavad park- ja kiudaineid, orgaanilisi happeid, suhkruid, vitamiine (C-), flavonoole, glükosiide. Mineraalainetest kaaliumi ja naatriumi. Mustikad vähendavad vere suhkrusisaldust, ergutavad seedimist. Mustikad korjatakse täisküpsuses (järelvalmimist ei toimu). Täisküpsuse üle otsustatakse marja värvuse järgi (üleni ühtlane marjale iseloomulik värvus).
- kompvekid. Populaarne on ebaküdooniast valmistatud mahlakontsentraat. Tööstuslikus tootmises kasutatakse vilju: - pektiini ja - looduslike aroomiühendite saamiseks. Ebaküdoonia viljad suhkruga kihiti on tee maitsestamiseks paremad kui sidrun. Suhkruga hoidistamiseks kõlbavad rohelised viljad (pole seda hõrku aroomi, mis valminutel). Ebaküdooniat võib lisada: - marja- või õunakompottidele, - moosidele. 22. Kultuurmustika toiteväärtus, koristamine, kasutamine. Mustikad sisaldavad: - park- ja kiudaineid, - orgaanilisi happeid, - suhkruid, - vitamiine (C-), - flavonoole, - glükosiide. Mineraalainetest: - kaaliumi, - naatriumi. Mustikad: - vähendavad vere suhkrusisaldust, - ergutavad seedimist. 100 grammi mustikaid sisaldab: Valke 0,7 g Rasvu 0,4 g
annaabi.ee 
