Seepärast on ookeanide ja merede kaitse kõikvõimalike kahjulike mõjude eest ülioluline. Maa süsteemide vahelised seosed. Maad hõlmavat ja ümbritsevat ruumi, mis tekib atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri vastastikusel mõjualal, nim geograafiliseks sfääriks. Geograafiline sfäär ehk maastikusfäär koosneb erinevatest maastikest, kus korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastik jaotatakse loodusmaastikuks ja kultuurmaastikuks. Loodusmaastik on alus, millele inimene oma esteetilisi tõekspidamisi ja väärtushinnanguid järgides on kujundanud ja kujundab kultuur- maastikku. Kultuurmaastik on seega erinevate inimpõlvede jäljed looduses. Maastike looduslikud omadused on tinginud nende kasutuse iseloomu. Viljakate muldadedega alasid on kasutatud aastasadu põllumaadena. Liivastel ja kivistel aladel on aga kasvanud mets. Sellel põhinebki maastike kasutusalane liigestus:
50. Maastiku olemus (komponendid, kihilisus, dünaamilisus). Levinuim (aga mitte ainuvõimalik) on maastikusüsteemist välja tuua kolm kihti elemente ja seoseid: · füüsilised (geoloogia, kliima, veestik jt) · bioloogilised (muld, taimestik, loomastik jt) · antropogeensed (maakasutus, ehitised jt) Komponendid: LOODUSTINGIMUSED MAAKASUTUS HOONESTUS JA RAJATISED (SH KULTUURIMÄLESTISED) TERVIKILME 51. Kultuurmaastiku kirjeldamise kriteeriumid ja nende võimalik sisu. Kultuurmaastikuks nimetatakse maastikku, kus inimtegevus (nt põlluharimine, heinaniitmine) ja inimkultuuri tegevuse jäljed on domineerivamad maastiku looduslik olemuse üle. Inimtegevuse jälgedeks võivad olla ka lood erinevate maastikuelementidest ja kohtadest. Maastikku võib käsitleda kui: · atraktiivset ja inimsõbralikku (jätkusuutlikku) kohta elamiseks; · väärtuslikku ressurssi ettevõtluse (sh turismi) arendamiseks maapiirkondades.
merede kaitse kõik võimalikede kahjude mõjude eest üli oluline. Maa süstemide vahelised protsessid. Maad hõlmaad ja ümbritsevad ruumi mis tekiv atmosfääri,hürdosfääri ja litosfääari vastastikuse mõju alal nimetakse geograafiliseks geograafiliseks sfääriks geograafilinesfääar ehk maastikusfäär koosneb erinevatest maastikest kus korduvad vastastiku sõltuvad pinna vormid taime koostised ja inimtegevus avaldused Maastik jaotatakse loodusmaastikuks ja kultuurmaastikuks loodus maastik on alus millele inimene oma eesteetilisi tõeks pidamisi ja väärtus hinnangu järgides on kujundanud ja kujutab kultuurmaastiku. Kultuurmaastik on seega eelnevatelt inimpõlvede järelt looduses maastiku loodused on tinginud nende kasutus iseloomu viljakate muldade alasid on kasutatud aastu sadu põllu maadena liivast ja kivistel aladel on aga kasvanud mets sellel põhinebgi maastike kasutus alade liigestus: Mets-,põlumajandus-,tööstus-,kaevandus -, puhkemaastik jne
86 vähesed, seal võib valitsuse sekkumine tuua kaasa olulise positiivse efekti. Samas ei ole millegagi garanteeritud, et selline positiivne efekt saavutatakse. Mittetäiuslik informatsioon saab tähtsa koha analüüsides sel juhul, kui tegevustel on pöördumatud tagajärjed. Ilmneb, et paljudel keskkonnaressursse puudutavatel otsustel on pöördumatud tagajärjed. Juhul kui looduslik ala muudetakse kultuurmaastikuks, on seda raske tagasi looduslikuks muuta. Valitsuse poliitika, valitsuse vead ja turutõrked Rääkides loodusvaradest ja valitsuse võimalustest sekkuda ressursside efektiivsema paigutamise nimel, võib välja tuua järgmised võimalused: 1) omandiõiguste määratlemine (paljude loodusvarade puhul ei ole omand selgelt piiritletud) 2) regulatiivsed vahendid: käsu- ja kontrollivahendid, finantsinstrumendid; 3) informatsiooni pakkumine, uurimuste finantseerimine, mis omakorda vähendab
annaabi.ee 
