Bioloogia TÜNK MV *teedevõrgu rajamine (hobuseteed, rongiliiklus 1870.a., autoliiklus 1920.a.) *asulate ja linnade laienemine *tehaste rajamine ( tooraine, vesi, energiaallikad, maa) ( klaas, riie, paber) *tallamine, ületallamine ja muldade kurnamine *maapinna, õhu ja vee saatamine *niitude kulu põletamine; metsade istutamine *taimede naturaliseerimine ja introdutseerimine (võõrliigid, kultuurliigid) *maavarade kaevandamine ja keskkonna saastamine (~20 sajandil) 6) Eesti fauna kujunemine *sõltub kliimast ja taimestikust *avatus ja sisseränne lõunast ja idast 13 000 aasta jooksul *mereelustiku kujunemine ja muutumine *seotud inimtegevusega: maastike kasutamine ja ümberkujunadmine *karjakasvatus, kalapüük ja jahindus *introdutseeritud ja metsistunud loomaliigid Eestis on paljud taime- ja loomaliigid oma levikuala piiril.
Vastavalt kasutatavale taimeorganile jaotame nad juurviljadeks (maitsejuurikad) ja sibulviljadeks, kuigi paljudel juhtudel leiavad kasutamist ka maapealsed taimeosad. MAITSEROHELISTEL kasutatakse maapealset osa - ürti, enamasti selle ülemist kolmandikku, noori lehti ja õisi. Maitserohelist saadakse nii kultuurtaimedelt kui ka looduslikelt taimeliikidelt. Paljudel kultuurtaimedel on olemas looduslikud analoogid. Need erinevad kultiveerivatest tavaliselt tugevama ja teravama lõhna poolest. Kultuurliigid on enamasti lopsakamad ning annavad rohkem lehesaaki kui metsikud liigid. Sellest tuleneb erinevus maitserohelise kasutamiseks: kultuurtaimi kasutatakse tavaliselt värskelt, looduslikke aga kuivatatult. Eri rühma moodustavad kombineeritud vürtsid ehk vürtsisegud, mis koosnevad 3-24 maitseainest, ja tänapäeval levinud kunstlikud maitseained, mida saadakse sünteetiliselt. Klassikaliste vürtside põhitunnuseks on nende rahvusvaheline levik
realiseeritud niss Ökoloogiline püramiid. graafiline mudel, mis kujutab aine v energia liikumist ühelt troofiliselt tasemelt teisele. Ökosüsteemide muutumine. tahtlikud et inimesele kasu saada+ tahtmatud ehk osoonikihi hõrenemine, kõrbestumine, elukoosluste liigilise koosseisu vaesumine, kahjurite ja umbrohtude mürgiresitentsus, tööstusmelanism (tumedate värvidega isendid) Inimmõju ökosüsteemile. ümberkorraldused lõppevad tavaliselt siiski halvasti. Vastupidine näide kultuurliigid- inimesed aitavad nende liikide olelus ja levikuala võimalustele kaasa.+ biomanipulatsioon-veekogudes toiduahelate korrastamine, eutrofeerumise vastu Eesti keskkonnakaitse ja majanduse päevaprobleemid.- Olukord Eestis _ "ökoloogiline jalajälg masendavalt suur " _ maailma keskmine tase ületatud kolmekordselt _ 14. jätkusuutmatum riik maailmas _ peamiseks põhjus: põlevkivi kasutamine 1.)Mets 48%, 2.)Sood turvast ladestavad ökosüsteemid 23%, 3.)Järved magevee
Ökoloogiline püramiid. graafiline mudel, mis kujutab aine v energia liikumist ühelt troofiliselt tasemelt teisele. Ökosüsteemide muutumine. tahtlikud et inimesele kasu saada+ tahtmatud ehk osoonikihi hõrenemine, kõrbestumine, elukoosluste liigilise koosseisu vaesumine, kahjurite ja umbrohtude mürgiresitentsus, tööstusmelanism (tumedate värvidega isendid) Inimmõju ökosüsteemile. ümberkorraldused lõppevad tavaliselt siiski halvasti. Vastupidine näide kultuurliigid- inimesed aitavad nende liikide olelus ja levikuala võimalustele kaasa.+ biomanipulatsioon-veekogudes toiduahelate korrastamine, eutrofeerumise vastu Eesti keskkonnakaitse ja majanduse päevaprobleemid.- Olukord Eestis _ "ökoloogiline jalajälg masendavalt suur " _ maailma keskmine tase ületatud kolmekordselt _ 14. jätkusuutmatum riik maailmas _ peamiseks põhjus: põlevkivi kasutamine 1.)Mets 48%, 2.)Sood turvast ladestavad ökosüsteemid 23%, 3.)Järved magevee
annaabi.ee 
