kogu oma uudsuse ja tänapäevalikkuse juures ei mata tolleaegse aja hõngu. Uute ideede levimine ja ajasõlmed Uute ideede levikul kultuurkondades on miteid viise ning kultuuriajaloolased on seda ka erinevalt tõlgendanud. Ühe kultuuriloo uurimissuuna antropoloogia kohaselt pole ideede kujunemine pelgalt normide, vaid pigem printsiipide omandamine. Ideid uuritakse nüüd märksa põhjalikumalt kui varem, mõistmaks, kuidas saab neist tegu ning hiljem juba sotsiaalne muutus kultuurkonnas. Bourdieu sõnul ei jätku traditsioonid inertsist ning nende levitamiseks tuleb vaeva näha, nõnda on ka nende ,,uute ideedega". Nende teostamine ei pruugi alati lihtne olla, need vajavad aega ja vaeva. Samuti ei jää traditsioonid alati oma algkujule, kuna neid mõjutavad inimesed, ühiskond, kultuuri muutumine ajas ja loomulikult ka ,,uued ideed". Ajasõlmeks nimetatakse pöördepunkti, mingisugust kultuurilist läbilõiget mingi ajahetkel.
Hektori surm piisav karistus talle. Sõjalaagrisse tuleb Hektori isa Achilleusega kohtuma. Oma poja hukanu jutule, ta on vana ja väeti. Tuleb paluma. Achilleusele tuleb meelde oma isa, kui nad üksteisele silma vaatavad. Achilleus suudab läbi selle oma vimmast lahti saada. Kleos ja Eleos korraga pildil, seekord võidab Eleos. Achilleus otsustab põrm anda tagasi isale, et see oma kultuurkommete kohaselt matta. Mis on eepose funktsioon ühiskonnas? Pistmist väärtustega teatud kultuurkonnas, ühiskonna struktuuriga seotud. Kas eepos konservatiivne vorm, mis püüab väärtusi kehtestada, selgeid ideaale edasi anda, rõhutada, et asjad nii peaksidki käima? Või hoopis pakkuda erinevaid variante, erinevaid vaateid nng et näiteks alternatiivid lähevad kohati omavahel vastuollu.
- Tõlkis itaalia ja soome kirjandust - Uuris eesti keelt ja rahvalaulu - 1910-1914 toimetas ajakirja Eesti Kirjandus 14. Impressionism - 1860-ndail aastail prantsuse maalikunstis tekkinud vool, mis vastandas end ametlikule akadeemilisele kunstile. Taotluseks oli jäädvustada põgusaid hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja elamusi. Impressionism avaldus kirjanduses 18801910 prantsuse ja saksa kultuurkonnas. Iseloomulik on kunstilise kujundi detaili ja värvirohkus, lüüriline ja passiivne tundetoon, meeleolukus ja nüansirikkus. 15. Ekspressionism - 20. sajandi alguses maalikunstis tekkinud ning muudesse kunstiliikidesse tunginud vool. Esikohal on kunstniku enda mõtte ja elamuste väljendamine, protest inimest ahistava ühiskondliku elukorralduse vastu, rõhutatakse inimeste ühtekuuluvust, omapärast sotsiaaleetilist inimlikkust
Põhiprobleemid on inimese subjektiivsed probleemid nagu vabadus ja vastutus, surm ja suhe Jumalaga, olemasolu mõte, absurdne maailm. Jean Paul Sartre-> (1905-1980) Prantsusmaa, ,,Iiveldus" Albert Camus-> (1913-1960) Prantsusmaa, ,,Võõras" ,,Langus" ,,Külaline" Impressionism (pr. k. impression, mulje) Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Avaldus kirjanduses 18801910 prantsuse ja saksa kultuurkonnas. Iseloomulik on kunstilise kujundi detaili ja värvirohkus, lüüriline ja passiivne tundetoon, meeleolukus ja nüansirikkus. Tuntud impressionistid on sakslane Bernhard Kellermann (18791951), eestlased Friedebert Tuglas (18861971), Anton Hansen Tammsaare (18781940), Villem Ridala (18851942). Ekspressionism (lad. k. expressio, väljendus, ilme) Kirjandusse jõudis saksa luule kaudu enne I maailmasõda. Ekspressionistlikule luulele on
annaabi.ee 
