Tekiksid vaidlused riigi haldusorganite eneste vahel (PS §15). Ei saaks rakendada teenistuslikku järelvalvet ega sekkumisõigust, vaid ainult riiklikku järelvalvet. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid sätestab seadus. KOV-l on volikogu, valitsus, revisjonikomisjon. Notarite kojal on koosolek ja eestseisus. Advokatuuril on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus. Vähemusrahvuste kultuuriomavalitsustel on valitsus, nõukogu ja valitsusasutused, linna kultuurivolikogu, kultuurivolinikud. Organil on olemas välispädevus (pädevust teostab asutuse juht) ja sisepädevus (kui seaduses pole täpsustatud, et pädevust teostab h organi juht, siis võib määrata ametnikud kes töötavad h organis ja kes h organi nimel teostavad h organi pädevust). Tehakse vahet otsustusorganite ehk internsete organite (võtavad vastu otsustusi avaliku halduse kandja sees ja nendel otsustustel puudub välismõju) ja täitevorganite ehk
Tekiksid vaidlused riigi haldusorganite eneste vahel (PS §15). Ei saaks rakendada teenistuslikku järelvalvet ega sekkumisõigust, vaid ainult riiklikku järelvalvet. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid sätestab seadus. KOV-l on volikogu, valitsus, revisjonikomisjon. Notarite kojal on koosolek ja eestseisus. Advokatuuril on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus. Vähemusrahvuste kultuuriomavalitsustel on valitsus, nõukogu ja valitsusasutused, linna kultuurivolikogu, kultuurivolinikud. Organil on olemas välispädevus (pädevust teostab asutuse juht) ja sisepädevus (kui seaduses pole täpsustatud, et pädevust teostab h organi juht, siis võib määrata ametnikud kes töötavad h organis ja kes h organi nimel teostavad h organi pädevust). Tehakse vahet otsustusorganite ehk internsete organite (võtavad vastu otsustusi avaliku halduse kandja sees ja nendel otsustustel puudub välismõju) ja täitevorganite ehk eksternsete organite
Tekiksid vaidlused riigi haldusorganite eneste vahel (PS §15). Ei saaks rakendada teenistuslikku järelvalvet ega sekkumisõigust, vaid ainult riiklikku järelvalvet. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid sätestab seadus. KOV-l on volikogu, valitsus, revisjonikomisjon. Notarite kojal on koosolek ja eestseisus. Advokatuuril on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus. Vähemusrahvuste kultuuriomavalitsustel on valitsus, nõukogu ja valitsusasutused, linna kultuurivolikogu, kultuurivolinikud. Organil on olemas välispädevus (pädevust teostab asutuse juht) ja sisepädevus (kui seaduses pole täpsustatud, et pädevust teostab h organi juht, siis võib määrata ametnikud kes töötavad h organis ja kes h organi nimel teostavad h organi pädevust). Tehakse vahet otsustusorganite ehk internsete organite (võtavad vastu otsustusi avaliku halduse kandja sees ja nendel otsustustel puudub välismõju) ja täitevorganite ehk eksternsete organite
eestseisus (täitev-korraldav organ) (NS § 4). Advokatuuri kõrgeim organ on üldkogu, kes valib advokatuuri tegevuse korraldamiseks teised organid - esimehe, juhatuse, revisjonikomisjoni ja aukohtu (EAS § 4). Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse organiteks on seaduse kohaselt vähemusrahvuse kultuurinõukogu ja kultuurivalitsusasutuste tegevust korraldavad kultuurivalitsused (VKS § 11 lg. 1). Kultuurinõukogu võib moodustada maakonna ja linna vähemusrahvuse kultuurivolikogu või määrata kohalikke kultuurivolinikke (VKS § 11 lg. 2). Avalik-õiguslike asutuste organid võivad olla ainuisikulised või kollegiaalsed või esinevad mõlemad liigid koos. Näiteks Eesti Rahvusraamatukogu seaduse §de 16, 17, 18 ja 19 kohaselt on Rahvusraamatukogu organiteks nõukogu ja peadirektor. Konkreetsetes seadustes on sätestatud ka avalik-õiguslike sihtasutuste organid. Näiteks Kultuurkapitalil on nendeks Kultuurkapitali nõukogu, vastavate sihtkapitalide nõukogud,
eestseisus (täitev-korraldav organ) (NS § 4). Advokatuuri kõrgeim organ on üldkogu, kes valib advokatuuri tegevuse korraldamiseks teised organid - esimehe, juhatuse, revisjonikomisjoni ja aukohtu (EAS § 4). Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse organiteks on seaduse kohaselt vähemusrahvuse kultuurinõukogu ja kultuurivalitsusasutuste tegevust korraldavad kultuurivalitsused (VKS § 11 lg. 1). Kultuurinõukogu võib moodustada maakonna ja linna vähemusrahvuse kultuurivolikogu või määrata kohalikke kultuurivolinikke (VKS § 11 lg. 2). Avalik-õiguslike asutuste organid võivad olla ainuisikulised või kollegiaalsed või esinevad mõlemad liigid koos. Näiteks Eesti Rahvusraamatukogu seaduse §de 16, 17, 18 ja 19 kohaselt on Rahvusraamatukogu organiteks nõukogu ja peadirektor. Konkreetsetes seadustes on sätestatud ka avalik-õiguslike sihtasutuste organid. Näiteks Kultuurkapitalil on nendeks Kultuurkapitali nõukogu, vastavate sihtkapitalide nõukogud,
annaabi.ee 
