sõjavangid või orjaturgudelt ostetud välismaalased. Orjandus • Orje oli palju (sõltuvalt linnriigist kuni 80%), kes tegid ära suurema osa tootvast tööst. • Orjust peeti ühiskonnale vajalikuks ja normaalseks nähtuseks ning orje omasid sageli ka vaesemad inimesed. Orjandus • Orjade suur hulk ja nende massiline kasutamine tootmisprotsessis andis vabadele inimestele vabaduse tegeleda riigiasjadega, enese harimisega või erinevate kultuurivaldkondadega ning lõppkokkuvõttes aitas kaasa omanäolise kõrgkultuuri kiirele arengule. Hellenid ja barbarid • Tumeda ajajärgu (1100-800 eKr) lõpul algas kreeklaste väljaränne- kolonisatsioon. Selle põhjused olid valdavalt majanduslikku laadi- kasvavat rahvastikku ei suudetud enam Kreeka väheviljakal maal ära toita. Väljarändajad säilitasid oma emalinnadega tihedad majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised sidemed. Hellenid ja barbarid
tsivilisatsioonidega oli selle ulatuslikkus: - Orje oli palju (sõltuvalt linnriigist kuni 80%), kes tegid ära suurema osa tootvast tööst. - Orjust peeti ühiskonnale vajalikuks ja normaalseks nähtuseks ning orje omasid sageli ka vaesemad inimesed. - Orjade suur hulk ja nende massiline kasutamine tootmisprotsessis andis vabadele inimestele vabaduse tegeleda riigiasjadega, enese harimisega või erinevate kultuurivaldkondadega ning lõppkokkuvõttes aitas kaasa omanäolise kõrgkultuuri (tsivilisatsiooni) kiirele arengule. 1.2. Linnriigid Vana-Kreekas: Vana-Kreeka tsivilisatsioon oli oma iseloomult linnaühiskond. Kuigi tavaliselt enamik linnriikide elanikest oli seotud põllumajandusliku tegevusega ja elasid maal, siis linnad kujunesid Vana-Kreekas poliitilise-, usu- ja kultuurielu keskusteks.
tsivilisatsioonidega oli selle ulatuslikkus: - Orje oli palju (sõltuvalt linnriigist kuni 80%), kes tegid ära suurema osa tootvast tööst. - Orjust peeti ühiskonnale vajalikuks ja normaalseks nähtuseks ning orje omasid sageli ka vaesemad inimesed. - Orjade suur hulk ja nende massiline kasutamine tootmisprotsessis andis vabadele inimestele vabaduse tegeleda riigiasjadega, enese harimisega või erinevate kultuurivaldkondadega ning lõppkokkuvõttes aitas kaasa omanäolise kõrgkultuuri (tsivilisatsiooni) kiirele arengule. 1.2. Linnriigid Vana-Kreekas: Vana-Kreeka tsivilisatsioon oli oma iseloomult linnaühiskond. Kuigi tavaliselt enamik linnriikide elanikest oli seotud põllumajandusliku tegevusega ja elasid maal, siis linnad kujunesid Vana-Kreekas poliitilise-, usu- ja kultuurielu keskusteks.
Õiglust mõisteti järjest enam kristlikus vaimus, ius naturale muutus üha selgemalt jumala poolt kehtestatud kõrgemaks õiguseks. Orjade vabastamise uue vormina oli sätestatud nende vabakslaskmine kristlikes kirikutes. 4. Makedoonia dünastia aeg Konstantinoopoli vallutamine; 867 - 1204 9. sajandil tuli võimule uus Makedoonia dünastia, mis pilditülis pooldas ikonoduulide seisukohti. Uue dünastia tõusuga kaasnes nn. Makedoonia renessanss, mille raames koos muude kultuurivaldkondadega elavnes nii seadusandlus kui ka juriidiline kirjandus. Juba eelmise perioodi lõpul olid taasavastatud CIC kreekakeelsed versioonid. Makedoonia dünastia võimuperioodi algul alustati CIC kreekakeelste kommentaaride kogumist ja käsikirjalist levitamist, kujunesid uued kirjanduse zanrid. Keiser Basileios I ajal sai märksõnaks "Vanade seaduste puhastatud taastamine." See tähendas seadusandluse vabastamist Isauruste dünastia mõjudest, tagasipöördumist CIC traditsioonide juurde. Allikad
dada hirme millegi ees. Religioonisotsioloogia — funktsioneerimine ühiskondlikul tasandil, näit mingi grupi solidaarsuse hoidja. Usundilugu — usundi aja- ja kujunemislugu, sageli kirjeldavad uurimused. Etnoloogiline käsitlus. 11.1.2 Religioonietnoloogia peamised uurimisalad Püütakse kombineerida kõiki kolme uurimisviisi, st uuritakse nii inimese kui, ühis- konna tasandil ja võetakse arvesse ajalugu. Taotlus on mõista religiooni antud kultuu- ris seoses muude kultuurivaldkondadega. Etnolooge huvitab religioon kui sümbolisüs- teem, usu tähendus inimese ja ühiskonna seisukohalt. Enam on antropoloogid tegelnud: • religiooni tekkega (evolutsionistid pakkusid välja, et tekkis juba neandertaallas- te seas — vastavalt nende matustele ja koopakaunistustele — rituaalne kanni- balism, Tylor’i animismiteooria pidas religiooni tekke põhjuseks soovi seletada inimesele muidu mõstetamatuid asju nagu uni.
vabatõlgendusel. C. Pakkuda koolituse ja teadusliku uurimistöö tarbeks juurdepääsu keerukatele andmepankadele. Muuseum ei ole ainult koht, kus säilitatakse kultuurilist mälu, haridust ja teadmisi, vaid samuti (ja võib-olla ennekõike) uurimiskeskus, akadeemilise teadlaskonna telg. Veebirakendusel võib-olla selles valdkonnas keskne roll, olles muuseumi ainese tesauruseks ja luues igale konserveeritud esemele lugematul hulgal virtuaalseid seoseid teiste kultuurivaldkondadega. Kultuuriveebi tegijad peavad korrastama ja pakkuma olemasolevaid andmepanku, kasutades kultuuriainese digiteerimise põhiprogramme. Lisaks sellele on vähemalt ajalooarhiivide, fotode, joonistuste jmt nimistute sidusalt kättesaadavaks tegemine (austades autoriõigust ja intellektuaalomandi õigusi) vajalik väljapoole suunatud teenus ning samas tähtis ka sisetööks. Eesmärgi nr 7 (kultuuriturismi tugi) elluviimiseks on peamine luua sünergia muuseumi
annaabi.ee 
