arheoloogia jm kultuuripärandi kaitsmisest kaasa aitama üldkülastatavate kultuurimälestiste hooldamisele ja taastamisele, et säilitada need ka järeltulevatele põlvkondadele, tegema kättesaadavaks kultusehitised ja eravalduses olevad mälestusmärgid austades seejuures eraomandit. Vähemalt osa tulust, mis saadakse kultuuriobjektide külastajatelt tuleb kasutada mälestiste hooldamiseks kaitseks ja restaureerimiseks. Turism peab kaasa aitama traditsiooniliste kultuuritoodete käsitöö ja folkloori hoidmisele ja arengule. (Paljupuu, 2014) Turism kui võõrustajariigi ja kogukonna tuluallikas. Kohalik elanikkond peab saama majan-duslikku kultuurialast ja sotsiaalset kasu turismimajanduse arengust, näiteks tuleks turismiga otseselt või kaudselt seotud valdkondades eelistada võrdsete oskuste puhul kohalikku töö-jõudu. Turism peab kaasa aitama paikkonna elatustaseme tõusule kusjuures erilist tähelepanu pöörata rannikualadele ja saartele,
olukord praeguseks selline, et seal elamine on muutunud võimatuks. Turistide nõudlusega kohandumine Turistid tahavad suveniire, kunsti, käsitööd, kultuurisündmusi. Paljudes turismipiirkondades on käsitöömeistrid kasvavale nõudlusele reageerinud ning on teinud oma toodete disainis muutusi, et nad vastaksid paremini uute klientide maitsele. Turistide huvi võib tõsta kunstnike eneseväärikustunnet ja aidata kultuuritraditsiooni säilitada. Ent kultuuritoodete kommertsiks muutudes võib kultuur kokkuvõttes vaesuda. Kohaliku kultuuri muutumine äriks Turism võib muuta kohaliku kultuuri kaubaks, kui usutraditsioonid, kohalikud tavad ja festivalid taandatakse turistide ootustele vastava kauba vormi ja neist saab nn rekonstrueeritud rahvuslikkus Õhusaaste ja müra Koos turistide arvu kasvuga ja nende üha suureneva liikuvusega laieneb ka õhu-, maantee- ja raudteetransport
üldkülastatavate kultuurimälestiste hooldamisele ja taastamisele, et säilitada need ka järeltulevatele põlvkondadele; tegema kättesaadavaks kultusehitised ja eravalduses olevad mälestusmärgid, austades seejuures eraomandit. Vähemalt osa tulust, mis saadakse kultuuriobjektide külastajatelt, tuleb kasutada mälestiste hooldamiseks, kaitseks ja restaureerimiseks. Turism peab kaasa aitama traditsiooniliste kultuuritoodete, käsitöö ja folkloori hoidmisele ja arengule. 5. Turism kui võõrustajariigi ja -kogukonna tuluallikas Kohalik elanikkond peab saama majanduslikku, kultuurialast ja sotsiaalset kasu turismimajanduse arengust, näiteks tuleks turismiga otseselt või kaudselt seotud valdkondades eelistada võrdsete oskuste puhul kohalikku tööjõudu. Turism peab kaasa aitama paikkonna elatustaseme tõusule, kusjuures erilist tähelepanu pöörata
parem. Kvantitatiivsed uurimismeetodid Kvalitatiivsed uurimismeetodid Ankeet Intervjuu Test Vaatlus Numbrid Eksperiment ~ 5- 7% Sisuanalüüs Makro- tõeliselt Kultuuritoodete ülevaatlikud, analüüs esinduslikud, suured Etnograafiline numbrid, palju objekte. uuring Erinevad etapid: Mittenumbric - koostamine Sõnades - väljastamine Helilindi kujul - tagasi
Eesmärgi nr 6 (kultuuriainese levitamine) täitmine on mõnes mõttes käsitletava kategooria veebirakenduse olemasolu eeldus. Kultuuri haldamise ja kaitsega tegelevate asutuse veebirakenduse osaks on kultuuriainese levitamine, mitte tekitamine. See paigutub kommunikatsioonisüsteemis teiste, nii kõnealusest asutusest sõltuvate kui ka 64 iseseisvate kultuuriüksuste tekitatud kultuuritoodete koguja, korrastaja ja levitaja rolli. See on lisaks portaaliks olemisele mingis mõttes ka tootmise, asjaomase ja olulise tegevuse "vaatlusjaam", kultuuritegevuse "sorteerija". Need jooned näitavad selle üksuse veebirakenduse kvaliteeti. Arvestades eespool öeldut, on eesmärk nr 7 (kultuuriturismi tugi) mõistagi asjakohane ning poliitika ja majanduse seisukohalt strateegiline, kuid see toetab ka kultuuripärandi tarbimise uut jätkusuutlikku mudelit.
annaabi.ee 
