kätkeb endas kõigi tulevaste arenguteede võimalusi" (J.Lotman) järeldub tehtava valiku olulisus. Igal hetkel seistakse silmitsi juhusega, millest võib saada paratamatus. See omakorda rõhutab valikutegemis(t)e, kõigi inimese poolt tehtavate otsustuste eksistentsiaalset ja moraalset kaalukust. 2.Kultuur ja rahvuskultuur (etnosest kultuurifundamentalismini): Tavapärases ajakirjanduslikus diskursuses on identiteedi sünonüümiks rahvuslik ühtekuuluvustunne. Kultuuriteoreetilises kasutuses hõlmab identiteet enamat. Identiteet on kõige üldisemalt öeldes kokkuleppeline enesemääratlemine: sage käitumuslik ja/või diskursiivne (teadvustatud või teadvustamata) vastamine küsimustele "Kes ma olen?" ja "Kes ma ei ole?" Rääkides Eesti identiteedist ja Euroopast on olulisim kogukondlik tasand, s.t rahvus. Rahvusliku identiteedi konstrueerimise tähtsaimad komponendid on ühine etniline päritolu,
seda hakati kasutama jõuliselt arhitektuuris. Mis suhtes on postmodernism modernismiga? Modernistlikku kunsti peetakse sügavaks, avangart muusikas/kunstis, ülesanne oli leida lihtsustus (sürrealism), kummaline kunst, matemaatiline keerukus- etableerunud- kohanes kunsti maalimaga, kontserdid ja galeriid. Kõige tuntum teos- sontagi „camp“- on olemas selline kunst, campilik kunsti viis. Lyotard- Postmodernne olukord, kus ta kirjeldas mingisuguseid muutusi kultuuriteoreetilises olukorras, varem seda mõistet kultuurilises teoorias ei kasutatud. On saabunud teatav kriis- mtanarratiiv- need on sellised universaalsed/totaalsed lood mis selgitavad inim olevust või inim eksistentsi, kuidas nad on, kuidas liiguvad. Ühiskonnad on organiseeritud teatavate narratiivide ümber, üheks näiteks on kristlus- see on teatav narrativ kus räägitakse kuidas inimene tuleb, kust inimene tuleb jne. Suured metanarratiivid toimivad läbi vägivalla,
Scientia sexualis - seksuaalsuse sidumine tõega. Keskaeg kus inimesed käisid pihtimas oma patte. Järjest enam osutus see seksuaalsuse kohta pihtimisele. Ars erotica - toimis antiigis. Seksuaalsus, millel ei ole tõega seotud tähendust. Võim on tootlik ja produktiivne. Postmodernism. - modernnismi ületamine Etableerumine - kohanemine kunsti normatiivsusega. Inimesed leidsid, et modarnismi lubadused ei ole täidetud. Lyotard "Postmodernne olukord" kirjeldas muutusi kultuuriteoreetilises mõtlemises. On saabunud teatav teadmise kirri läänemaailmas. Metanarratiiv - universaalsed lood, mis selgitavad inimolemust v inimeksistentsi põhjalikult. Ühiskonnad on organiseeritud teatud narratiivide ümber. Nt Kristlus on nattariiv, mis seletab kõike inimese kohta, või Liberalismi idee, Marksism jne Metanarratiivide toime on kaudne, vahel vägivaldne. Lyotard näeb, et metanarratiivid on asendunud mikronarratiividega ei ole enam ainult
justkui reljeefne peegeldus temast, mis ei oleks ilma temaga võimalik. Kokkuvõtteks: Kultuur muutub: kas ta ka areneb? Kui vihmametsas saab kultuur ilma kirjata hakkama, kas on mõtet prognoosida, et kiri seal tekib siis üldse. Vähemalt ilma selleta et vihmametsad maha raiutakse. Arengu narratiivid levisid XIX sajandil, kultuurimorfoloogia. näevad, seda asja teistmoodi. Kultuuri juures sõna areng ei ole tingimata põhjendatud. On selge, et modernsuse problemaatika on oluline ka kultuuriteoreetilises arutelus. Seda sellepärast, et modernsus kui nähtus on globaalset levides muutnud ja mõjutanud kõiki olulisi kultuurilisi kooslusi üle kogu maailma. Loeng 4 Tähendus ja tähistus Vaatluse all on erinevad tähendusteooriad ning elementaarne tähistusakt, kui igasuguse kultuurilise eneseväljenduse algpunkt. Kultuur on keskkond, kus tähendused tekivad, liiguvad, toimuvad. Mismoodi tähendus õigupoolest funktsioneerib?
annaabi.ee 
