hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture) kultus religioosne talitus, jumalate austamine vrdl et Vanas-Kreekas vastas kultuuri mõistele sõna paideia = harimine, kasvatus u. 16 saj omandab sõna kultuur kujundliku tähenduse (nt kultuur kui vaimu harimine; vrdl haritud e kultuurne olema - kultuuritus) 1793. a defineeritakse ,,kultuur" kui iseseisev mõiste ühes Saksamaal välja antud sõnaraamatus. 18. saj valgustusfilosoofid olid omamoodi varased kultuuriteoreetikud. Nad küsisid mis on kultuur? Kuidas see tekkis? Milles avaldub kultuuri seos ajalooga? tähendus ,,tsivilisatsiooni intellektuaalne v mentaalne mõõde" kinnistub 19. saj alguses. Kultuur ei ole selles tähenduses neutraalne mõiste, sageli eurooplastest kui kultuurrahvastest ja nt aafriklastest kui barbaritest (kultuur kui lääne kultuur) ... ja alles 19. saj lõpust kasutatakse sõna "kultuur" tänapäevases tähenduses
sotsiaalse angažeerituse nähtudele (nt. 1930ndate ametlik omateatri-ideoloogia, samuti 1940. aastate lõpu ja 1950ndate esimese poole jäigad ideoloogilised ettekirjutused) kui ka teatri-institutsiooni rituaal-koguduslikule loomusele (sotsiaalse surutise aegadel toimis teater nn. abiventiilina, mille kaudu elati välja allasurutud pingeid). Võib tõstatada küsimuse poliitilisest teatrist või teatrikunsti poliitilisusest Eestis. Osa kultuuriteoreetikud rõhutavad kogu inimkultuuri, sealhulgas teatri ja draamakirjanduse põhimõttelist poliitilist või ideoloogilist loomust (Holderness 1992: 5; Worthen 1992: 146); Euroopa kultuuriloo taustal on leitud, et nende maade puhul, kus ajaloolises plaanis langesid kodanlikud kultuurihuvid ühte rahvuslike vabastusliikumistega, on mõistel rahvuslik teater iseenesest poliitiline tähendus (Barker 1992: 19–20). Viimatiöeldut võiks
Johnsoni kappkellakujuline The Sony Tower (varasemalt AT&T kõrghoone) ja Charles Moore´i itaalia stiilis Piazza d´Italia New Orleansis.Las Vegast peetakse postmodernistliku arhitektuuri inspiratsiooniks.[1] Arhitektid Thomas Gordon Smith Aldo Rossi Michael Graves Postmodernism kui arhitektuuristiil, mis väljendus ennekõike pöördumises ajalooliste viidete ja klassikaliste detailide poole ning mida nii mõnedki kultuuriteoreetikud tõlgendasid uue ajastu sümptomina, kaotas oma ühiskondliku aktuaalsuse õige ruttu. Historitsistliku tsiteerimise ja pastisiga samaaegselt kerkis esile teine postmodernismi suund, mis haakus kirjanduses ja kultuuriteoorias tuntuga ja mida iseloomustati selliste mõistetega nagu fragmenteeritus, detsentreeritus, tähenduse läbipaistmatus, skisofreenia, ning mis kuulutas arhitektuuri autonoomsust, sõltumatust tellijast või kasutajast, arhitektuuri arhitektuuri pärast
hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture) kultus religioosne talitus, jumalate austamine vrdl et Vanas-Kreekas vastas kultuuri mõistele sõna paideia = harimine, kasvatus u. 16 saj omandab sõna kultuur kujundliku tähenduse (nt kultuur kui vaimu harimine; vrdl haritud e kultuurne olema - kultuuritus) 1793. a defineeritakse ,,kultuur" kui iseseisev mõiste ühes Saksamaal välja antud sõnaraamatus. 18. saj valgustusfilosoofid olid omamoodi varased kultuuriteoreetikud. Nad küsisid mis on kultuur? Kuidas see tekkis? Milles avaldub kultuuri seos ajalooga? tähendus ,,tsivilisatsiooni intellektuaalne v mentaalne mõõde" kinnistub 19. saj alguses. Kultuur ei ole selles tähenduses neutraalne mõiste, sageli Eurooplastest kui kultuurrahvastest ja nt aafriklastest kui barbaritest (kultuur kui lääne kultuur) ja alles 19. saj lõpust kasutatakse sõna kultuur tänapäevases tähenduses
annaabi.ee 
