traditsioonilisust (vt mõiste "traditsioon") rahvaomasust (vt mõiste "pärimusrühm") suulisust anonüümsust 20. sajandi lõpus suulisust ja anonüümsust ei saa pidada rahvaluule olemuslikeks tunnusteks, kuigi need mõisted jäävad oluliseks, kui kirjeldatakse rahvaluule teatud liike ja ajajärke. Suulisus on vaid üks, kuigi oluline pärimuskultuuri levikuviis (kirjalikult või interneti teel leviva rahvaluule kõrval). Järgnevalt vahelepõige kultuuritüpoloogiast - ühest kultuuriteooriast -, mis võimaldab analüüsida kultuuride erinevusi, sõltuvalt informatsiooni salvestamise, alal hoidmise ja esitamise spetsiifikast. Antud kontekstis on oluline suulise ja kirjakultuuri eristumine. Suuline kultuur / teadvus Kirjalik kultuur /teadvus keskendub protsessile ja mitte sündmustele kui üksikjuhtumitele vajadus oluliste asjade korduva taasesituse järele (näiteks rituaalid, tseremooniad, kombetäitmised), mille käigus meenutatakse ja kinnitatakse ning
rahvasteks, kalassaanid. Korraldadi NSV ametnike poolt kalassaanide üldkoosolek. Tulid ainult mehed. Mehed väitsid,et naisi ei kutsutudki. Öeldi,et nüüd on ka naised kalassaanid. Mehed ajasid vastu, et ei saa olla. Nt kõik kauged rahvad on venelased. Emic ja etic – uurimisstrateegiad Emic keskendub kultuurikandjate seletusele ja mõistesüteemidele. Otsitakse seletusi kultuurienomenidele läbi selliste arusaamade, mis eksisteerivad kultuuris endas. Etic – lähtustatakse üldiselt kultuuriteooriast. Selle teooria valguses uuritakse mingist rahvas. Hästi kauge lähenemine. Ei võeta aluseks kohalike termineid, vaid on oma teooria. Emic stateegia ei võimalda eriti võrrelda neid asju. Võtmesümbolid, baasväärtused, kultuurifookus(samad mõisted) - igas kultuuris on olemas teatud kesksed väärtused, mis määravad selle kultuuri olemuse. Mingis kultuuris on mingid väärtused, millele inimesed on fokusseerunud. Kui aru saada võtmesümbolitest, siis saab aru ka muust
seega võetakse rahva nimeks mees. emic etic Need on uurimisstrateegiad üldiselt. Emic, keskendub kultuurikandjate seletustele ja mõistesüsteemidele, otsitakse seletusi kultuurifenomenidele, läbi selliste arusaamadele, mis eksisteerivad selles kulturis endas. Arusaam on sellele, kuidas inimesed mõistavad oma kultuuri. Sellise lähenemise eesmärk on tuvastada rahva eripärastid, läbi nende enda suhtumise, arusaamade on seda parem eristada. Etic, lähtutakse üldisest kultuuriteooriast, teooria valgusest uuritakse mingit rahvast. See on hästi kaugelt tunnetuslikult distantsilt lähenemine. Seda ei ole samuti võimalik sajaprotsendiliselt ellu viia. Samas on raske uurida nii, et nende rahvaste oma roll on null. Samas kõik uurimisied jäävadgi nende kahe mõiste vahele. Oluline on teadvustada, mis laadi uurimust me tegema hakkame. Emic aitab mõista eriti hästi kohalikke inimesi, nende kultuure, kuid ei võimalda eriti hästi võrrelda erinevaid kultuure omavahel
White kasutab mõistet "culturology", märkimaks sellega kultuuri teaduslikke uuringuid. Kulturoloogia = teadus, mis uurib ja tõlgendab erinevate kultuurifenomenide korda. White'i seisukohaks oli, et kultuuri uurimiseks peab looma täiesti uued alused, mis ei piirdu ühegi konkreetse distsipliini paradigmaga. White ,,Kultuuriteadus: teadus inimesest ja tsivilisatsioonist" (1969) Samas on kulturoloogia ingliskeelses kirjanduses peaaegu puuduv mõiste. Ikka räägitakse kas kultuuriteooriast, kultuuriuuringutest vms. Saksakeelses küll esineb Kultorologie. Aga kõige enam ikkagi vene kultuuriuurimises ja selle mõjuväljas. Siit ka osalised mõjud Tartu-Moskva KK-le. Kulturoloogias nähakse integreeritud kultuuriteadust, lähedane saksa Kulturwissenschaftile interdistsiplinaarsus, püüe ühendada erinevate kultuuri uurivate teadusharude saavutusi, erinevate kultuurifenomenide komplekksse analüüsi püüe. Püüe töötada välja kultuuri uurimise ühtset metakeelt.