Teadus, tehnika ja kultuurialad pidid teenima riigivõimu ning kasvatama riigile kuulekaid alamaid. Teadlastelt oodati eelkõige uute relvariikide loomist. Nad pidid ka tõestama kehtiva riigikorra ainuõigust. Nõukogude Venemaal loodi teaduslik kommunism, mis pidi tõestama kommunismi ülemaailmse võidu paratamatust. Natslikul Saksamaal, aga rassiteooria, mis üritas teaduslikult kindlaks määrata ,,tõelise aarialase" välistunnused. Demokraatlikes maades olid teadlastel ja kultuuritegelastel vabad käed, nende tegevust ei kirjutatud riiklikult ette. Teadlased ei töötanud üksnes uute relvaliikude arendamise kallal, vaid töötati ka igapäevast olmet kergendavate asjade kallal. 7.Demokraatia ja diktatuuri mõju kultuurile Totalitaarsetes riikides sai kultuur areneda ainult vastavalt riigijuhtide heakskiidule. Hästi arenes näiteks filmikunst, kuna seda sai enda huvides ära kasutada ning inimeste meelsust mõjutada. Kultuuritegelasi(filmiloojaid,
sotsrealismi stiilis pilte. Alles 1960. aastatel muutus loomeõhkkond pisut vabamaks. 1960.-1070. aastatel loodud filmidest on paljud ka praegu populaarsed, näiteks ,,Kevade", ,,Siin me oleme" jne. Rohkem hakati kasutama ajakirjandust, televisiooni ja raadiot. Eesti Televisioon alustas 1955. aastal. Eesti Raadio saadete maht suurenes samuti. 1950. aastatel ei lastud Eestisse jäänud vanema põlvkonna haritlastel ja kultuuritegelastel vabalt oma loominguga tegeleda, sest kardeti et nad propageerivad vastupanu nõukogude võimule. Meie kultuur kannatas selle tõttu oluliselt, sest uue põlvkonna haritlased said kultuuri hakata edendama alles 1960. aastatel. Maainimesed said järjest rohkem käia linnas teatrites, kinos ja näitustel. Suurtes maa-asulates hakkas juurduma linlik eluviis, kuid seetõttu pandi kinni väiksed maakoolid, klubid ja raamatukogud. See viis selleni, et külades ei tegeletud enam nii
Autoritaarsel perioodil piirati kultuuritegelaste loomevabadust. Keelustati igasugune võimude tegevuse kritiseerimine mistahes vormis. Riigistati haridus- ja kultuuriinstitutsioonid. Aastatel 1920-1939/40 toimus Eestis suuri muudatusi nii sisepoliitilistes kui ka välispoliitilistes küsimustes. 1934. aastal toimus Eestis riigipööre, mille tagajärjel muutus Eesti demokraatlikust riigist autoritaarseks. Kui demokraatlikult perioodil oli kultuuritegelastel vabad käed, siis autoritaarsel perioodil hakati kultuuriinimeste loomevabadusi piirama, demokraatia puhul sekkus riik erinevate eluvaldkondadesse minimaalselt aga autoritaarsel korral riik kontrollis kõik- võimalikke elualasid, samuti piirati sõnavabadust ehk pandi tsensuur trükikodadele. Aastail 1930- 1934 oli Eesti majandusraskuste küüsis. 1934. aastaks suudeti suurematest majandusraskustest üle saada. Aastaks 1935 majandusraskused puudusid ja toimus pidev majanduskasv kuni 1939
struktuure, rändeid, seoseid psüühikaga jpm. Erinevate maade mütoloogia. Eesti mütoloogia on eesti rahvapärimuses sisalduv müütide ja nende elementide kompleks. Eesti mütoloogiast on üsna vähe andmeid, kuna eesti rahvapärimust hakati laialdaselt koguma, talletama ja uurima alles 19. sajandil, kui kooliharidus ja teaduslik maailmapilt olid mütoloogia elemendid tõrjunud vaimse kultuuri ääremaadele. Samas oli romantismi ja rahvusliku ärkamise ajastu kultuuritegelastel tugev kiusatus anda eestlastele antiikkultuuridega võrreldav jumalate ja kangelaste panteon 1 skandinaavia mütoloogia on Skandinaaviat ja Islandit asustanud põhjagermaani hõimude ja rahvaste ristiusu eelsete müütide ja legendide kogum. Skandinaavia mütoloogiast eraldi seisab Soome mütoloogia, kuigi sellel on eelmainituga mõningaid sarnasusi. Skandinaavias säilis muistne germaani mütoloogia kõige kauem
Kogu «Tuulemaa» kujutab kirjandusliku üldsuuna omaks võtmine sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi. I nooreestlaste poolt näitab, et "N-E" areng kahe maailmasõja ning 1917. a. revolutsioonide revolutsiooni vahel moodustab paralelli tsaaririigi sõlmküsimusi kajastab kogu «Kõik on kokku rahvaste kirjanduse harule. Rühmitusse unenägu». Luulekogu ,,Kõik on kokku unenägu" koondunud noortel kirjanikel ja kultuuritegelastel vormiotsingutega asus Suits teistkordselt ei olnud revolutsiooni ajaks kuigivõrd kindlaks uuendama eesti luulet. ,,Tuulemaa" oli toonud kujunenud esteetilisi ja maailmavaatelisi võidule sümbolismi, kõnesolev kogu kompas teed põhiseisukohti. Rühmitusse ühinemine ei modernistlikus suunas. Teksti autonoomsus toimunud mitte poliitilis-ideoloogilistel alustel, heterogeensus, ebakõlad osade vahel, prosaismide
annaabi.ee 
