kõrvaldatakse ka sotsiaalsed ja poliitilised uue tehnoloogia kasutuselevõttu takistavad tegurid. Euroopa Nõukogu soovitab liikmesriikidel infoühiskonna arendamisel lähtuda viiest põhimõttest: •ligipääsu tagamine (avalike internetipunktide ja kommunikatsioonivõrkude ehitamine); •võrgusisu ja elektrooniliste teenuste arendamine paralleelselt traditsioonilistega (ametliku info ja avalike teenuste pakkumine; haridus- ja kultuuriteenuste arendamine); •arvuti- ja infokirjaoskuse levitamine; •avaliku ja erasektori koostöö soodustamine finantseerimisel ja teenuste arendamisel; •monopoolsete ettevõtete tekkimise vältimine infoturul. Mitmed ühiskonnateadlased peavad infoühiskonda inimkonna ajaloo neljandaks elulaadiks. Üleminek infoühiskonda asetub kusagile 1990. aastate algusesse. Suveräänsus Eestis Viimastel aastatel on Euroopa poliitika-, õigus- ja majanduskeskkonnas muutunud väga palju
Juriidiliselt: hõlmab valitsusasutusi ja kõiki avalik-õiguslikke organisatsioone (eelkõige poliitilised institutsioonid). Rahanduslik: lisaks eelnevale ka need organisatsioonid, mida suures osas rahastatakse riiklikest vahenditest nt haridus- ja tervisehoiu teenust osutavad SA (poliitiline eelarve kujundamine). Funktsionaalne: avalik sektor hõlmab kõiki organisatsioone avaliku halduse, sotsiaalkindlustuse, avaliku korra tagamise, haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja kultuuriteenuste valdkonnas olenemata nende rahastamisallikast ja teenuse osutaja õiguslikust vormist. Avaliku sektori ökonoomika mõiste: ökonoomika on õpetus nappusest, ehk kuidas teha piiratud ressursside tingimustes valikuid. Avaliku sektori ökonoomika- avalikus sektoris tehtud otsused (valitsuse roll, kuidas valitsuse tegevus mõjutab otsuseid, mida tehakse erasektoris) Majandusteadlased uurivad: kuidas toota (kas era või avalik toodab), mida toota (kui palju
sama uuring peegeldeb, et põhiline probleem on kultuurikättesaadavuses. Protsentuaalselt oli hoopis linnalistes asulates elavate inimeste arvates pilet liiga kallis kultuurikülastamiseks, kuigi seda võis eeldada pigem maa-asulate puhul. Maal oli kultuuri mitte tarbimise probleemiks see, et elukoha läheduses puudub sobiv asutus või võimalus antud teenust tarbida. Vaatamata suvetuuridele ja riiklikele regionaalprogrammidele on kultuuriteenuste pakkumine linnas märksa suurem kui maal, eriti suur erinevus on Tallinna ja muu Eesti vahel. (Rosenberg, 2007). Pealinn pakub oluliselt rohkem vabaja veetmise ja kultuuritarbimise võimalusi, mõjutades seeläbi eeskätt noorte inimeste eluväärtuste kiiremat nihet heaoluühiskonnale iseloomulikus suunas.(Hansson, 2004). See tõttu, et pealinnas on parimad 11 kultuuritarbimise võimalused Eestis, mõjutab see ka inimeste väärtusi
lahendamine, aga samas kõrvaldatakse ka sotsiaalsed ja poliitilised uue tehnoloogia kasutuselevõttu takistavad tegurid. Euroopa Nõukogu soovitab liikmesriikidel infoühiskonna arendamisel lähtuda viiest põhimõttest: 1. ligipääsu tagamine (avalike internetipunktide ja kommunikatsioonivõrkude ehitamine); 2. võrgusisu ja elektrooniliste teenuste arendamine paralleelselt traditsioonilistega (ametliku info ja avalike teenuste pakkumine; haridus- ja kultuuriteenuste arendamine); 3. arvuti- ja infokirjaoskuse levitamine; 4. avaliku ja erasektori koostöö soodustamine finantseerimisel ja teenuste arendamisel; 5. monopoolsete ettevõtete tekkimise vältimine infoturul. Mitmed ühiskonnateadlased peavad infoühiskonda inimkonna ajaloo neljandaks elulaadiks. Üleminek infoühiskonda asetub kusagile 1990. aastate algusesse. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus -
annaabi.ee 
