Marcuse, Herbert Marx, Karl Mead, Margaret Peirce, Charles S. Radcliffe-Brown, Alfred Sapir, Edward Saussure, Ferdinand de Spengler, Oswald Toynbee, Arnold Weber, Max Whorf, Benjamin Lee Wittgenstein, Ludwig B. Mida tähendab: antropoloogia autori surm Bedeutung Birminghami koolkond cultural studies dekonstruktsioon diskursus diskursuseanalüüs elamismaailm fonoloogia Frankfurdi koolkond hermeneutiline ring ideoloogia intertekstuaalsus kirjutatav tekst kognitiivteadused kultuurimorfoloogia kultuurisõltelisus kultuuriuniversalism märk modernsus modernism monoteism pindstruktuur postmodernsus postmodernism psühhoanalüüs semantiline kolmnurk semiootika simulaakrum Sinn strukturalism sümboolne kapital suur narratiiv süvastruktuur teisene modelleeriv süsteem (2) Kirjaliku eksami küsimused · Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? · Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? · Mis on kognitiivne adekvaatsus?
hermeneutilisest aspektist positiivsena ideoloogia vaadete ja ideede süsteem intertekstuaalsus tekstide omadus suhestuda teiste tekstidega kirjutatav tekst kuulub kultuurimudeli alla, kus iga kultuurikandja peaks seda teatud ulatuses tundma kognitiivteadused e tunnetusteadused, mille eesmärk on uurida tunnetuslikke võimeid kultuurimorfoloogia kultuuri seletamine looduse käekäigu järgi, püütakse jõuda ürgtüübi ideeni, et kõik baseerub ürgsetel nähtustel kultuurisõltelisus iga kultuur genereerib oma mehhanismid maailma mõtestamiseks ja struktureerimiseks, mis ei ole omavahel tingimata ühilduvad kultuuriuniversalism kõiki kultuure võib uurida samade meetoditega ja neis kehtivad samad reeglid märk semiootilises süsteemis miski, mis tähistab reeglina midagi enamat kui ta ise modernsus - modernsus on puhastumine premodernsusest monoteism usk ainsasse, kõikehõlmavasse Jumalasse
võimalik pääseda kirjutamise mõnusse. Kognitiivteadused - teadusharu, mille eesmärgiks on uurida tunnetuslikke võimeid. Selliste võimete hulka kuuluvad näiteks taju, mõtlemine, õppimine, motoorika ja keel. Kultuurimorfoloogia - õpetus kultuurivormidest, kultuuride välise kujundamise õpetus, kultuuri seletamine looduse käekäigu järgi, püütakse jõuda ürgtüübi ideeni, et kõik baseerub ürgsetel nähtustel Kultuurisõltelisus - iga kultuur genereerib oma mehhanismid maailma mõtestamiseks ja struktureerimiseks, mis ei ole omavahel tingimata ühilduvad Kultuuriuniversalism - kõiki kultuure võib uurida samade meetoditega ja neis kehtivad samad reeglid Märk - miski, mis tähistab reeglina midagi enamat kui ta ise, suhe märgikandja, objekti ja tõlgendi vahel. Märgi puhul on (Ferdinand de Saussure'i järgi) oluline tähistaja jatähistatu omavaheline suhe.Klassikalise Charles
Nt. elan Tallinna lähedal kuskil väikeses linnas, kuid Tallinn ei ole minu ainuke keskus. Sõltuvalt sellest, mis televisiooni ma vaatan, mis rahvusest ma olen. Sellest sõltuvalt võin näha oma keskusest kaugemal asuvaid ja kultuuriliselt teistsuguseid kohti, mida keskuseks pean. 13. Kuidas põhjendatakse kultuurisõltelisuse teooriat? 2 Kultuurisõltelisus- iga kultuur kujundab ise oma vahendid maailma mõtestamiseks. Põhjendus: iga kultuur vajab mõistmiseks teooria kohaldamist oma eripärale. Pole võimalik luua sellist universaalset süsteemi, kus adekvaatselt kõiki kultuure kirjeldada. 14. Kuidas põhjendatakse kultuuriuniversalismi teooriat? Inimloomus on universaalne ja kõigi kultuuride toimimise põhimõtted niisamuti. Kõiki kultuure saab uurida samade meetoditega, neis kehtivad samad reeglid. 15
tingimata globaliseerunud jõkke suubuma. Keskuste hajumine: teised kultuurid ei proovi enam lääne kultuuri üle võtta tervikuna, vaid ainult üksikuid komponente. Ei ole tekkinud ülemaailmset keskset kultuuri. Lokaalsed keskused ei suuda enam regiooni täielikult domineerida läbi interneti, televiisori ja IT arengu jne. Läbi mille on võimalik palju erinevaid kultuure tarbida ja ennast mõjutada lasta. Kultuurisõltelisus Positsioon, mis eeldab, et iga kultuur kujundab ise oma vahendid ja mehhanismid, mille abil tema kandjad maailma mõtestavad. Need vahendid ei pruugi omavahel kokku sobida. Keeleteaduses: Iga keel oma grammatikaga analüüsib, liigendab, kirjeldab maailma individuaalsel viisil, et selle keelega üles kasvanud inimesed saavad kaasa ka maailmapildi ja kindla viisi maailma tajuda, mis on kultuurile ainuomane. Ja teise keelde ei olegi võimalik ilma kadudeta kultuurinähtuseid tõlkida.
annaabi.ee 
