Piimjas soouss- 18 cm, looduslikud niisked mullad. Sinakas soouss- kuni 18 cm, seni leitud vaid Tallinna Botaanikaaia mullast. Nelikant- kalduss- kuni 67 mm, elab märjas mullas, veekogude kallastel, ka madalates mageveekogudes. Kaheksakant-kõduuss- kuni 6 cm, elab ainult metsakõdus. Peen kõduuss- 6 cm, elab kõdus ja vahel mullas. Sõnnikuuss- kuni 13 cm, elab ainult kõdunevas sõnnikus ja kompostis, ainuke liik, keda inimene on äri eesmärgil kultuuristanud. Kasutatud allikad : Bioloogia õpik põhikoolile 2. osa http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vihmauss_karolinliikaljula.ht m http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/vihmauss.htm
alandavad vere kolesterooli sisaldust ja vererõhku. Seene niiskusesisaldus on umbes 85%, nii et ta on kuivem kui enamus seened, mille tõttu säilib shiitake kõige paremini võrreldes teiste seentega. Temperatuurivahemikus 0 kuni 2C on säilivusaeg kolm nädalat, mis võimaldab teda transportida ka kaugematele turgudele (Kesk-Euroopas). Lepa - Shiitake kasutamisel Nõukogude ajal võsastusid paljud endised põllu-, heina- ja karjamaad, mida me esivanemad olid higi ja vaevaga kultuuristanud. Nendel söötijäänud maatükkidel oli sageli pioneerseks asukaks hall-lepp. Lepal on kergesti mädanev puit, millel puudub tarbematerjali väärtus. Lepp on siiani jäänud vähehinnatud risupuuks. Rahvasuus on seda puud sõimatud pasklepaks ja lepalehtedeks nimetati raha, millel väärtus puudus. Tõele au andes on seda puud teenimatult alahinnatud. Lepajuuri koloniseerivad erilised mikroorganismid, kes seovad õhulämmastikku ja toidavad puud mineraalväetistest edukamalt
· Piimjas soouss- 18 cm, looduslikud niisked mullad. · Sinakas soouss- kuni 18 cm, seni leitud vaid Tallinna Botaanikaaia mullast. · Nelikant- kalduss- kuni 67 mm, elab märjas mullas, veekogude kallastel, ka madalates mageveekogudes. · Kaheksakant-kõduuss- kuni 6 cm, elab ainult metsakõdus. · Peen kõduuss- 6 cm, elab kõdus ja vahel mullas. · Sõnnikuuss- kuni 13 cm, elab ainult kõdunevas sõnnikus ja kompostis, ainuke liik, keda inimene on äri eesmärgil kultuuristanud. VIHMAUSSI EHITUS Vihmaussid hingavad otse läbi pindmise limanaha. Õhu käes või liiga kuivas mullas niisutab kehapinda vähehaaval kehamahl, mida eristavad pisikesed avad iga kehalüli seljapoolel. Veresoontes kannab hapnikku laiali punane hemoglobiin nagu meilgi, kuid see pole verelibledesse koondunud, vaid vereplasmas laiali. Pikk seljasoon kehaõõnes pumpab verd ettepoole, väiksematesse harudesse ja kapillaaridesse. Ka
liigrohkust. Reostus on tulnud tööstustest, ettevõtetest, farmidest, väetistest, jäätmetest ja need on mõjutanud järve elustikku siiani (Koppel 1982). 8. Kokkuvõte Vooremaa hõlmab endas mitmeid Jõgevamaa ja Tartu valdu ning oma jääajatekkeliste arvukate voortega on nime andnud tervele maastikurajoonile. Peale voorte leidub siin pinnavormidest järvesid, jõgesid, soid. Vooremaa viljakad mullad on andnud tegevust kohalikele, kes on paljud alad siin kultuuristanud. Loodus- ja maastikuväärtust leiab Vooremaalt iga turist. Ometi on inimtegevus mitmeid jäädavaid probleeme tekitanud nagu näiteks maastiku ilme muutmist, taimkatte hävimist ja eutrofeerumist, mille tagajärjed annavad endast märku tänapäevani. 13 9. Kasutatud kirjandus 1. Arold, I. 2008. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus. Lk. 205-212. 2. Arold, I. 1991. Eesti maastikud. Lk. 202, 212-214. 3. EAS Turismiarenduskeskus. Vooremaa maastikukaitseala matkarajad
annaabi.ee 
