mõeldi. Tylor oli tugitooliteadlane, ta polnud kunagi ise rändamas käinud, lähtus teiste andmetest. Boase arvates polnud see aus ega õige. Tuleb minna ja uurida, mis päriselt toimub. Midagi ei saa väita, kui pole käidud ja vaadataud, kuidas asjad tegelikult on. Teooria peaks olema loodud suure kogutud andmetiku põhjal. Esimene, kes tuleb välja mõttega seada indiviid kultuurikeskmesse. Võib-olla tuleb kultuurispetsiifika just indiviidi spetsiifilistest omadustest, arusaamadest. Prantsuse sotsioloogiline koolkond Emil Durkheim. Kõige tähtsam uurimisobjekt on inimühiskond. Ühiskond pole indiviiidide summa, vaid sellel on eriline kvaliteet. Peamine uurmisobjekt peaks olema sotsiaalne fakt e ühiskondlik nähtus: indiviidi piire ületav tunne, mõte või muu tunnetus, mis surutaks inimesele peale. Inimene ei saa olla kui kultuuriuurimise kese,
konteksti: mida arenenum on kapitalistlik majandus, seda vaesemaks muutub töölisklass, ja seda mitte ainult relatiivselt, vaid ka absoluutselt. Seega peaksid maailma vaeseimad inimesed olema USA töölised. Ja üldse ei suhtu de Soto Marxisse sugugi halvasti. Tal on kaks saksa lambakoera: Marx ja Engels («nad on sakslased, karvased ja ei austa võõrast omandit»). Veenvamad on nende kriitikute hääled, kes süüdistavad de Sotot kultuurispetsiifika eiramises turumajandus ja demokraatia ei sobivat igale ühiskonnale. De Soto lööb leftiste nende oma relvaga: need on rassistlikud vaated ja ta ei hakkagi arutlema teemal, kas peruulased väärivad demokraatiat ja jõukust või ei. Nt hiinlased nälgivad ressursirohkes kontinentaal-Hiinas, on jõukad ressursivaeses Taiwanis ja väga jõukad Singapuris, mis on pelk kalju. Asi pole kultuuris, vaid transparentses seadusandluses ja korruptsiooni puudumises. Liider hukkamisnimistus
tema õpilased. Nt ka Lingvistlise relatiivsuse ehk Boas-Sapir-Whorfi hüpotees. Selle mõte on, et mingi rahva maailmatunnetus ja taju on sõltuvuses nende keeleterminitest. Keel mõjutab inimeste mõtlemist ja nende taju maailmatunnetust. Idee on see, et me saame mõelda nendes kategooriates, milles meil on keeles termin olemas. Me tajume maailmas neid asju, mille kohta meil on kontsept, mida me saame sõnastada enda jaoks. Kultuurispetsiifika tuleb välja selles, mõnedel rahvastel on mingis valdkonnas palju termineid, siis nad tajuvad selles osas maailma hästi mitmekesiselt ja liigendavalt. Need kellel puudub nt mingi eristav terminoloogia tajuvad neid valdkondi ühetaolisena. Nt eskimode lumenäide: eskimotel on palju sõnu lume tähistamiseks, seega suudavad näha tundravälja, jäävälja hästi mitmekesisena. Eurooplane vaatab, et kõik on lihtsalt ühesugust lund täis.
L.L. Thurstone - Tegi teistsugust faktoranalüüsi☺ On olemas nn. “grupifaktorid”, mis on omavahel sõltumatud (7 tk.) Koostas primaarsete võimete testi, ent need võimed siiski korreleerusid omavahel – g - faktorid (diagrammid, sõnavara, loogika, ruum, informeeritus) Fluiidne e. voolav intelligentsus: arutlusoskus, loogiline mõtlemine, üldine vaimne võimekus Kristalliseerunud intelligentsus: omandatud faktiteadmised, silmaring, kultuurispetsiifika Hierarhiline lähenemine J.B. Carroll uuris üle 460 andmestiku Palju spetsiifilisi tasemeid (nagu Spearmanil) Seitse grupifaktorit (üldisemad Thurstone’st) Pärilikkus ja keskkond - kõige üldisemad põhjused erinevustele vaimsetes võimetes. Aktiivne koosmõju: geenid suunavad arendavatele tegevustele Passiivne koosmõju: vanemate geenid suunavad keskkonna rikastamisele
annaabi.ee 
