majanduslikku arengut. Erasektor on see, kes peab pakkuma ühiskonnale kvaliteetset lahendust ja ka ühiskonna sotsiaalsete vajaduste rahuldamist ja riigiaparaadi ülalpidamiseks raha teenima. Teisest küljest on aga hoopis suurem väljakutse toetada kodanikuaktiivsust soodustavat keskkonda ja koostööd riigiga, mis omakorda aitab arendada poliitilist kultuuri ühiskonnas. Ühiskonna heaolu ja majanduse kasv suurendab erasektori huvi kultuurisektori toetamise ning koostöö vastu. Erasektor hakkab väärtustama kultuuri osa täisväärtusliku elukeskkonna loomisel ning see loob head võimalused sponsorlussuhete arendamiseks.
Euroopa kultuuripärandi ajaloolise mõju eriline väljendumine teistel kontinentidel peab viima erimeetmeteni, mis rõhutavad tegureid, mille eesmärk on tsivilisatsiooni ülesehitamine, vastastikune mõistmine ja konstruktiivne lähenemine neid väljendusi esindavate rahvaste vahel. Me soovitame nõukogule ja komisjonile rohkem väärtustada Euroopa klassikalist kultuuripärandit ja rahvuskultuuride ajaloolist panust läbi sajandite täies ulatuses, samal ajal ka arvestades kultuurisektori vajadusi tulevikus. Ma julgen arvata, et Euroopas elavad maailma parimad filmitegijad ning kirjanikud, kuid maailma kinolinadel domineerivad Hollywood ning raamatupoed on täis pehmekaanelist meelelahutust Ameerikast. Miskipärast tõlgime me just välismaist masstoodangut, mitte üksteise parimaid autoreid. Miskipärast eelistavad kolmandad riigid, keda me abistame, kulutada raha Ameerika kultuuritoodangule. Olukorda on vaja muuta. Globaliseeruv maailm sunnib peale globaalse kultuuri
lisandväärtuse tootjatena (meedia)kaupade tootmise ja vahendamise abil kui ka kaudne roll läbi reklaami, millega kasvatatakse lisandväärtust teistes tootmissektorites (Garnham 2005). kultuuritootmine on allutatud üldisele kapitalistliku kaubatootmise loogikale. 2 Põhikriitika neomarksistide suhtes: superstruktuuri autonoomia idee jätab tähelepanuta kultuurisektori allaneelamise suurte tööstusettevõtete poolt ning selle allutamise äriloogikale. > tähtsal kohal majandusprotsessid. Golding ja Murdoch (1995) peavad poliitökonoomia keskmeks nelja ajalooprotsessi: 1. meedia kasv; 2. korporatiivse haarde kasv; 3. kaubastumine; 4. riigi sekkumise muutumine. Autorid leiavad, et kõik meediumid on läbinud sarnased majandustsüklid: esmalt hakkavad laienema väikeettevõtted, sageli ka üksikisikule toetuv tootmine. Levi ja müük eristuvad ning
Norra rahvuskultuuriline (kultuurnatisonalistlik) liikumine Aluseks Norra traditsiooniline talupojakultus, kultuuriline ja usuline homogeensus. Eesmärk: selle kultuuripärandi igakülgne säilitamine ja teadustamine sihiga süvendada rahvuslikku identiteeti. Kultuurrahvuslik liikumine /poliitiline rahvus Mõjutaja: rahva meelelaadi oli kujundanud Norra loodus: loodus peegeldus edasi maalikunstis, muusikas, kirjanduses. Kultuuriline rahvuslus pidi jätkuvalt võistlema Taani mõju vastu kultuurisektori. Kultuurrahvuslik liikumine arenes vabalt ja tegutses laialdaselt igas piirkonnas ja mitmel tasandil. Poliitiline rahvuslus oli suunatud Rootsi ja uniooni vastu. Norras poliitiline ja kultuuriline natsionalism võisid areneda teineteisest lahus. Kronoloogia ja väljendused, foorumid 1820-30. aastatel debatt. mida tähedavad mõisted Isamaa ja vabadus? Rahva vaimulaad? Rahva õigused? 1840.aastatel hoogne rahvuskultuuriline liikumine kus taanipärase kõrgkultuuri
kaugandmebaasidele) juurdepääsust teavitamise kaudu. Andmebaaside ühtse kriteeriumi ja nende ühtse halduskeele määratlemine ei ole esmatähtis, kuna vastavat standardit ei ole veel välja töötatud. Kokkuvõtvalt on esmatähtis koguda mitmekeelse sõnavara loomise kaudu üldist teavet ning kirjeldada andmebaase kindlaksmääratud metaandmete abil. 3.2.5 Sektorisiseste nõuete ja eeskirjade esitus Kultuuriüksuse veebisaitidel on soovitatav avaldada ajakohastatud viiteid kultuurisektori ja kultuuriüksuse missiooni reguleerivatele dokumentidele, lisades neile kultuuritegevuse institutsionaalse ülevaate. Piirkondlikes ja üleriigilise tegevusega kultuuriportaalides ja veebisaitidel tuleks kasutajatele anda võimalikult täielik ülevaade antud kultuurisektoris kehtivatest nõuetest ja eeskirjadest. 41