2. Subjektivistlik relativism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust Mõned moraalirelativistid väidavad, et inimeste üle tohib kohut mõista ainult lähtudes nende enda ühiskonna kommetest. moraalirelativistid väidavad, et kuna moraalikoodeksid on eri ühiskondades erinevad, siis saab ühiskondade vaheliselt moraaliasjade üle otsustada üksnes lähtudes "ühiselt pinnalt". Seda suunda nimetatakse kultuurirelativismiks. Relativism sallib teisi kultuure. Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri produkt. Inimeste moraaliseisukohad kujunevad välja sõltuvalt sellest, millisesse kultuuri nad sünnivad. Väärtused kujunevad sõltuvalt ajaloost ja ümbrusest, individuaalsest ja sotsiaalsest kogemusest. Teise kultuuri sündinuna peaks inimene õigeks hoopis teistsuguseid seisukohti. Järelikult ei saa olla kultuuriülest moraali.
tugevadmisel ühiskonnas . Etnotsentrism muutub düsfunktsionaalseks,kui usk oma grupi üleolekusse viib vaenulikkuse ja konfliktideni. 29.Kultuuri suhtelisus Sotsiaalteadlased püüavad käsitleda kõiki kultuure objektiivselt.Kultuuri eri aspeekte tuleb mõista vaadeldava ühiskonna poolt kultuurile omistatud tähenduste kontekstis,mitte aga mõõta neid teise kulturi standarditega. Arusaama ,et maailm tuleb mõista nii,nagu teda näevad teiste ühiskondade liikmed ,nimetatakse kultuurirelativismiks .Oma kultuuriväärtushinnangud asendatakse võimaluste piires teiste kultuuri väärtustega.Sotsiaalteadlane ei hinda eri kultuuride elemente hea ja halva absoluutse mõõdupuu järgi.Sotsiaalteadlane küsib miks üks või teine element on olemas ,millele ta toetub ja mis eesmärki ta oma kultuuris teenib. 30.Kultuuri universiaalid KULTUURIUNIVERSIAALID Kultuur on liigitamise, eristamise süsteem, mille abil ühiskonnaliikmed enda ( ja oma rühma) ja teiste vahel vahet teevad.
õigsuse kohta, tugevdab tendetsi elada kooskõlas oma ühiskonnaga ja kaitsta seda. Etnotsentrism muutub düsfunktsionaalseks, kui usk oma grupi üleolekusse viib vaenulikkuse ja konfliktidena (nt ameerikas in iga etnilist, religioosset või rassilist gruppi peetud madalamaks valgenahalisest anglosaksi päritolu protestandist ja koheldud vähem inimlikult). Arusaama, et maailma tuleb mõista nii, nagu seda näevad teiste ühiskondade liikmed, nim kultuurirelativismiks. Oma kultuuri väärtushinnangud asendatakse võimaluste piires teise kultuuri väärtustega. Kultuurirelativismi põhieeldus on, et igal grupil, ükskõik kui eemaletõukav ta teise ühiskonna liikmele ka ei näi, on samaväärne õigus enesesäilitamisele. 6. Siirderiutaalid, subkultuurid ja piiride säilitamine Siirderituaalidena tuntakse avalikke tseremooniaid, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas (abielu, ristimine, matused, leerid). Need rituaalid
5. Etnotsentrism ja kultuurirelativism (43). Uskumust, et oma kultuur on ainuõige ja hea, ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal, nimetatakse etnotsentrismiks. Ta pakub inimestele kindluse nende arusaamade ja käitumise õigsuse kohta, tugevdab tendentsi elada kooskõlas oma ühiskonnas ja kaitsta seda. Arusaama, et maailma tuleb mõista niinagu teda näevad teiste ühiskonde liikmed nim kultuurirelativismiks. Oma kultuuri väärtushinnangud asendatakse võimaluste piires teise kultuuri väärtustega. Näiteks tuleb vältida kalduvust pidada lihtsate ühiskondade inimesi endast vähem arenenuteks või vähem intelligentseteks. 6. Siirderituaalid, subkultuurid ja piiride säilitamine (4647). Avalikud tseremooniad, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas, tuntakse siirderituaalidena (kõige tavalisemad noorukiikka jõudmisega seotud; ristiusus laste leeritamine)
Ämmaemand IT-mees Lasteaiatädi Torumees Vanatüdruk Poissmees 8. Etnotsentrism ja kultuurirelativism. Kõik kultuurid on omavahel erinevad. Üldjuhul on inimestel kalduvus teisi kultuure kirjeldades ja hinnates neid võrrelda oma kultuuriga. Uskumust, et oma kultuur on ainuõige ja hea ning teiste kultuuride üle otsustatakse oma kultuuri standardite põhjal, nimetatakse etnotsentrismiks. Kuulsaid etnotsentriste: Hitler. Vastupidist seisukohta nimetatakse kultuurirelativismiks. See tähendab arusaama, et maailma tuleb mõista nii, nagu seda näevad teiste kultuuride esindajad. Kultuuri eri aspekte tuleb mõista väljaspool omaenda kultuuri konteksti. 9. Sotsiaalsed normid. Kuidas kehtestatakse normid? Normide seos vSSrtustega. Normid ja väärtused Normid ja väärtused on iga kultuuri, iga grupi lahutamatu osa. Inimestel on kujunenud teatavad ühised arusaamad maailmast, ühine tõlgendus tegelikkusele. Nendest väärtustest tulenevaid käitumisreegleid
annaabi.ee 
