ühiskonna liikmena on omandanud. Culture ... is that complex whole which includes knowledge, belief, art, law, morals, custom, and any other capabilities and habits acquired by man as a member of society. Tylor oli evolutsionistliku kultuurikäsitluse esindaja, mis darvinismi mõjul lähtus kultuuri pideva arengu ideest. Pange tähele, et see definitsioon sisaldab nii ideid e mentaalset aspekti kultuuris (teadmised, uskumused, seadused) kui ka tegevusi e kultuuripraktikaid (kombed). Saksa päritolu Ameerika antropoloog Franz Boas 1930. Anthropology. Encyclopedia of the Social Sciences. 3 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Kultuur hõlmab endas kõiki kogukonna sotsiaalsete harjumuste manifestatsioone, indiviidi reaktsioone selle grupi harjumustele, mille liige ta
Kultuurisõltelisuse poolt räägib see, et kultuur on igaühe jaoks individuaalne ning kõik inimesed ei saagi üksteist mõista. Samas on kultuur kollektiivne, sest tähendused on võimalikud vaid suhtluses. See kollektiivsus justkui nõuaks, et kõigi jaoks oleksid tähendused ühesugused, kuid maailma mastaabis ongi see nii inimkonna liikmete jaoks on mingid põhilised asjad ju kõigile mõistetavad. Kui keskkond, milles kultuur on tekkinud, nõuab teistsuguseid kultuuripraktikaid, kui mõni teine kultuur, siis peaks see olema mõistetav (mitte ilmtingimata mõistlik). 5. Milline roll on marksistlikel vaadetel olnud kultuuri uurimisele? Frankfurdi koolkond FK oli neomarksistid, kes ei pooldanud Marxi teoste stalinistlikku käsitlust. Nende peamine doktriin oli kriitiline uurimine, mis üritas peamisi kapitalistliku ühiskonna vasturääkivusi teadvustada. Kriitilised teoreetikud tahtsid jõuda ideaalsesse ühiskonda inimest ärakasutamata, nagu Marx
Culture ... is that complex whole which includes knowledge, belief, art, law, morals, custom, and any other capabilities and habits acquired by man as a member of society. Tylor oli evolutsionistliku kultuurikäsitluse esindaja, mis darvinismi mõjul lähtus kultuuri pideva arengu ideest. Pange tähele, et see definitsioon sisaldab nii ideid e mentaalset aspekti kultuuris (teadmised, uskumused, seadused) kui 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 4 ka tegevusi e kultuuripraktikaid (kombed). Saksa päritolu Ameerika antropoloog Franz Boas 1930. Anthropology. Encyclopedia of the Social Sciences. Kultuur hõlmab endas kõiki kogukonna sotsiaalsete harjumuste manifestatsioone, indiviidi reaktsioone selle grupi harjumustele, mille liige ta on, ja inimtegevuse produkte, mis on kujundatud nende harjumuste poolt. Culture embraces all the manifestations of social habits of a community, the reactions of the individual as affected by the habits of the group in which he
murretes on midagi siiski säilinud substraatnähtus, unustatud keel kõneleb kaasa. kultuurilised praktikad võivad substraatidena säilida. · globaalkultuur levib põhiliselt meelelahutuslik produkt, kuid ka muud infovood, kultuurilised praktikad, jõulude globaliseerumine. Erinevaid kultuure ühendavad väärtused- näiteks inimõigused. Neile väärtustele tugineks suur kultuurkond, mis maailma erinevates otsest levinud kultuuripraktikaid ühendab ja leviku kanaleid loob. Grupiidentiteedid määratlemine vastandumise läbi, lokaalkultuurid tõusevad, et kohalikku tähtust ülemaailmse ees kinnitada, väärikust säilitada. Globaalkultuur ka parimal juhul jääb praktikate ja tekstide leviku kanaliks, kuid ei muutu selliseks, mille läbi me inimestena ennast põhiliselt identifitseerima hakkame. Kokkuvõte: Kultuurisõltelisus, Kultuuriuniversalism Kultuurinähtuste kulgemine üle kultuuripiiride,
annaabi.ee 
