rahvusest isikud. § Kultuuriomavalitsuse moodustamiseni jõudsid Eesti tollastest vähemustest 1925. aastal saksa ja 1926. aastal juudi kogukond. § Vene ja rootsi vähemused oma kultuuriomavalitsuste loomiseni II Maailmasõja eelsel perioodil ei jõudnud. Ajalugu § Rootslaste ja venelaste puhul oli küllalt oluline tõik, et kompaktne asustus võimaldas rahvuskultuurilisi probleeme lahendada kohalike omavalitsuste abil. Kultuuriomavalitsused likvideeriti 1940. a. nõukogude võimu perioodil. § 1980. aastate keskel alguse saanud perestroika ja eesti iseseisvusliikumine pani aluse rahvusvähemuste kultuuriseltside ja ühenduste taastekkele. Põhiseaduse § 50 sätestab, et vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seaduses sätestatud tingimustel ja korras. § 26. oktoobril 1993. a võttis riigikogu vastu ,,Vähemusrahvuse
rahvusse kuuluvaiks.Vähemusrahvustel, kelle rahvaarvületas kolme tuhandet, oli õigus valida endale demokraatlikul alusel esinduskogu kultuur-autonoomilise omavalitsuse moodustamiseks, mille ülesandeks oli: 1.antud vähemusrahvuse hariduselu korraldamine,koolide ning lasteaedade asutamineja nende ülalpidamine. 2.oma rahvuse üldkultuuriliste huvide arendamine, nagu kunsti ja teaduse arendamine, seltside, teatrite, raamatukogude jne. asutamine ning hooldamine. Kultuuriomavalitsused said oma tegevuse arendamiseks rahal riigi eelarvest. Peale selle omasid nad õigust oma liikmeid maksustada ja olidoma sisemises tegevuses autonoomsed. Oleks muidugi ennatlik arvata, etsamade printsiipide rakendamine ka mujal positiivseid tulemusi oleks andnud.Palju olenes sealjuuresvähemusrahvustest enestest, nende arvust ja mentaliteedist. Eesti vabariigi rahvastik oli Vabadussõja järel haruldaselt homogeene.Eestlased moodustasid koguarvust88,2% ning vähemusrahvad 11,8%.Viimased
Sügis 2009 N. Parrest Hetkel on Eestis kehtiva õiguse kohaselt umbes 21 avalik-õiguslikku juriidilist isikut. Varasemal ajal on olnud neid rohkem. Kuigi seadus seda otseselt ei sätesta, siis olemuslikult tuleks avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks lugeda ka vähemusrahvuste kultuuriomavalitsused, mille moodustamise õigus on vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse kohaselt saksa, vene, rootsi ja juudi vähemusrahvusest isikutel ja nendest vähemusrahvustest isikutel, kelle arv on üle 3000. 5.2. Liigid 1. Avalik-õiguslik ühendus ehk korporatsioon Avalik-õigusliku ühenduse tunnusteks on liikmeskonna olemasolu (territooriumi, tegevusvaldkonna vms tunnuse alusel) ning avalike ülesannete täitmine. Sõltuvalt liikmeskonna
määrusandlusõigus. Saksa õigusteadlased eristavad nelja liiki korporatsioone: 1) territoriaalkorporatsioonid. Need on ühendused, mille liikmeskond on määratletud territoriaalse põhimõtte alusel. Kehtivas õiguskorras kuuluvad sellesse liiki kohalikud omavalitsusüksused; 2) personaalkorporatsioonid. Selliste ühenduste liikmeskond kujuneb kas teatud kutseala printsiibil (advokatuur, notarite koda) või siis vabatahtlikkuse alusel (vähemusrahvuste kultuuriomavalitsused). Personaalseid korporatsioone võib eristada ka selle järgi, kas liikmeskond formeerub vabatahtlikkuse põhimõttel või nn. sunniprintsiibil. Esimesse liiki jäävad vähemusrahvuste kultuuriomavalitsused, teise advokatuur ja notarite koda; 3) reaalkorporatsioonid. Liikmeskond moodustub liikmete omandi või ettevõtete asukoha järgi. Reaalkorporatsioonideks on Saksa õiguskorras tööstus- ja kaubanduskoda, jahimeeste seltsid jne
määrusandlusõigus. Saksa õigusteadlased eristavad nelja liiki korporatsioone: 1) territoriaalkorporatsioonid. Need on ühendused, mille liikmeskond on määratletud territoriaalse põhimõtte alusel. Kehtivas õiguskorras kuuluvad sellesse liiki kohalikud omavalitsusüksused; 2) personaalkorporatsioonid. Selliste ühenduste liikmeskond kujuneb kas teatud kutseala printsiibil (advokatuur, notarite koda) või siis vabatahtlikkuse alusel (vähemusrahvuste kultuuriomavalitsused). Personaalseid korporatsioone võib eristada ka selle järgi, kas liikmeskond formeerub vabatahtlikkuse põhimõttel või nn. sunniprintsiibil. Esimesse liiki jäävad vähemusrahvuste kultuuriomavalitsused, teise advokatuur ja notarite koda; 3) reaalkorporatsioonid. Liikmeskond moodustub liikmete omandi või ettevõtete asukoha järgi. Reaalkorporatsioonideks on Saksa õiguskorras tööstus- ja kaubanduskoda, jahimeeste seltsid jne
Advokatuur, Notarite Koda, Teaduste Akadeemia, Kaitseliit (vastavalt Kaitseliidu seadusele loodi avalik-õiguslik ühendus. Probleem, et Kaitseliit on avalik-õiguslik isik, kuid seda on ka Kaitseliidu peastaap ning kõik malevad, kuigi peaks olema, et need on tema struktuuriüksused). b. Personaalkorporatsioonid liikmeskond kujuneb kas teatud kutseala printsiibil või vabatahtlikkuse alusel (vähemrahvuslaste kultuuriomavalitsused). Võib eristada ka selle järgi, kas liikmeskond tekib vabatahtlikkuse alusel või sunniprintsiibil - Sundkorporatsioon - nt Advokatuur vandeadvokaadina ei saa töötada isik, kes ei kuulu Advokatuuri. c. Reaalkorporatsioonid liikmeskond moodustub liikmete omandi või ettevõtte asukoha järgi. Nt jahimeeste seltsid. Eesti õiguskorras praegu pole selliseid d. Liitkorporatsioonis liikmeteks juriidilised isikud
annaabi.ee 
