kuues. Üks peamine põhjus, miks Suurbritannia turiste ligi tõmbab, on see, et kõik riiklikud muuseumid on külastaja jaoks tasuta. Seal on hulgaliselt huvitavaid muuseume. Suurbritannias on ilus loodus – sügavad järjed ja ilusad mäed. Sinna on rajatud ka ehitisi, mis turistides huvi äratavad. Väga kuulsad on näiteks Big Ben, London Tower,Stonehenge, Buckinghami palee. UNESCO maailmapärandi nimekirja kuulub Suurbritanniast neli loodusobjekti ja 22 kultuuriobjekti. Turistidele meeldib kasutada sealseid mugavaid transporditeenuseid, raudteevõrgustik on seal väga kõrgel tasemel. Turism on SKT’st 2,4%. Ma ise ei ole seal riigis käinud aga tahaksin minna, sest tundub huvitav riik. Kasutatud materjal Wikipedia, http://en.wikipedia.org/wiki/Great_Britain (22.11.2014) Index mundi, http://www.indexmundi.com/g/g.aspx?v=24&c=uk&l=en (29.11.2014) Index mundi, http://www.indexmundi.com/g/g.aspx?v=21000&c=uk&l=en , (29.11.2014) Index mundi, http://www
hoonetekompleksi säilitamine, kavandatava ärihoonestuse mahu vähendamine ning lõunapoolsetest hoonetest Tondi rabale vaate säilitamine (eelpool mainitud neli hoonet). Perspektiivsed haljasalad Hetkel avalikust kasutusest väljasolevad tühermaad tuleks võimalikult maksimaalses ulatuses korrastada ja kasutusele võtta puhkealadena, selleks sobib hästi alast lõunapoole Tondi raba piirkond. Samuti võiks ära kasutada paekalda looduskaitselist väärtust kui uut atraktiivset kultuuriobjekti. Selle rajamise eelisteks on Paekalda piirkonda selle koha hea juurdepääs teede ja transpordi suhtes, suurepärane vaade ning lähedus kesklinnale. Uued hooned Arvatavasti on plaanis ehitada Katleri ida pool asumale Loopealse asumile uus elukvartal. Samas rajoonis on praegu ehitusel ka õigeusu kirik, mille ümber planeeritakse tõenäoliselt ka haljasala. Sotsiaalsest aspektist oleks vajalik rajada Katlerisse uus tõmbekeskus, kus võiks peale äri-,
Horvaatia jagab Aadria mere rannikut Itaaliaga Trieste lahes. Horvaatia on endise idabloki maadest üks turistide meelispaiku – aastas külastab Horvaatiat enam kui 11 miljonit välisturisti. Enamikke turiste võluvad Horvaatias kõige enam imekaunis, paljude lahtede ja saarekestega rannik ning renessaansiajastu pärandiga linnad. Küllalt väikese pindala ja rahvaarvuga Horvaatiast kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja 1 loodusobjekt (Plitvice Järvede Rahvuspark) ja kuus kultuuriobjekti (Eufrazijeva basiilika episkoopiline kompleks Porečis, Trogiri ajalooline linn, Spliti ajalooline kompleks koos Diocletanuse (Dioklecijanova) paleega, Dubrovniki vanalinn, Stari Gradi tasandik Hvari saarel, Püha Jakobi katedraal Šibenikis). Veel 16 objekti on paigutatud ootenimekirja. Lisaks maailmapärandi nimistule on Horvaatias veel lugematul arvul huvitavat, nt arhitektuuri vallas Varaždin’i linn (eriti selle barokkpaleed), hulk keskaegseid kindlusi, maailma üks kõige
saamise pärast. Kultuuripärand ja turism on seotud väga tugevalt kohaliku elanikkonna ja tundlike piirkondade säilitamisega.Kui mingis sihtkohas hakkab olema turiste rohkem kui kohalikke elanikke, oleme tagasipöördumatult kahjustanud kohalikku elamisruumi ja müünud maha turistidele eheduse. Kohalik elanik ei pea ks peitu pugema, sest keegi tahab müüa kultuuri iga hinna eest, nüüd ja kohe. Üks teemasid, mis samuti oli artiklis välja toodud , oli autentsuse küsimus.Kui kultuuriobjekti hakatakse kasutama turismiatraktsioonina, siis selle kaubanduslikuks muutumise teel võib see objekt kaotada osa oma autentsusest ehk ehtsusest. Mulle meeldis näide põhapaikade kohta, kus autor mainis, et need kohad on muutunud pelgalt üheks peatuseks turistide tihedas päevakavas. See tähendab, et inimesed ei saagi täpselt Kommete sügavust ning siis kaotab kultuuriturism oma ehtsuse. Kultuuriturism tähendab palju rohkemat kui tänavatel seisvaid monumente vaadata . Oluline
annaabi.ee 
