surma. Need kaks kurva saatusega armastajat olid sunnitud olema lahus teiste vaenulikkuse tõttu, Leilit sunniti abielluma, Medznun pidi aga elama aastaid eksiilis metsikus looduses hetkeni, mil Medznuni eakas käskjalg neid taas kokku viis. Kohtumisel võtab ülim kirg ja valu neist aga võimust mõlemad minestavad. Pildil üritab vana mees armastajaid teadvusele tuua, samal ajal kui metsikud loomad kaitsevad neid soovimatute sissetungijate eest. ,,Kalila ja Dimna'' Tegemist on orientaalse valikkogumikuga, mis on mugandatud versioon panja tantrast. Kuna teos on valminud Mamluki dünastial, mis sai alguse 1260. aastal Palestiina vallutamisest ning mis lõppes 1517. aastal, kui Osmani türklased alistasid omakorda Palestiina, on antud kogumik tähtis osa Mamluki dünastial valminud kirjandusest. Ühtlasi on tegemist ka esimese proosateosega araabia keeles. Maailmas leidub väheseid sarnaseid
html#photo=1 http://www.penhaligons.com/shop/accessories/shop-by-product-type/cashmere-and- silk/cashmere-socks-in-antique-pink-635860.html http://www.cites.org/gallery/species/mammal/vicugna.html http://montopolichicago.com/coatsslacks http://www.alpaluxe.com/product-details.php?proid=22 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/siidiliblikas_evelin.htm http://www.jennthejelly.com/ironing-silk-tips/ http://www.supplierlist.com/product_view/kalila/72836/100106/BCBG_SILK_DRESS.htm ~ 10 ~
Euroopas vastab sellele kelmiromaan Sufism 8 saj. müstilis- askeetlik filosoofiline vool ( antiik-kreeka, hinduismi, budismi mõjud). Tee, järk-järguline maisest elust irdumine askees, süvenemine palveisse, vaimsed treeningud, eesmärk on ühineda Jumalaga elu ajal. Seda ühtesulamist kujutatakse erootilisena. Veini-jumal-naine ekstaas, nende süntees. Avesta - muinasiraani kirjamälestis mis sisaldavad iraani usundi mütoloogilisi ja rituaalseid tekste; Zarathustra tekstid Kalila va Dimna - raamjutustus, kus kirjutati loomadest. Autor Ibn al - Mahaffa ruba'i - nelikvärss (igas reas 16 silpi) Rudak - 10.saj Iraani luule vanim klassik ,,Luulepudemed" Firdaus - pärsia-tadziki luuletaja, koostas ja värsistas iraani eepose ,,Sahname". 11.saj Sahname - iraani rahvus eepos, kujunes 10-11saj, koostaja Firdausi. sahname ehk kuningate raamat San'i - õpetusliku poeemi rajaja. "Tõe peidetud aed"
2. rändkarjakasvatajad, rändrahvad, nomaadid. Neil oli tavaliselt oma eepos jne. Iraani eepos pandi kirja pärast islami tulekut. Kultuur on kihiline, iga põlvkond valib, mis vanast on oluline, ja lisab oma panuse. Islami tulekuga tõrjuti vana tuum perifeeriasse, see muutus muinasjutuliseks. Araabia keel asendas varasema kesk-pärsia keele. Pärsiakeelseid tekste ei kirjutatud, kuid araabiakeelne iraani kirjandus levis. Olulisim autor oli ibn al-Muqafta. Tema tähtsaim teos on ,,Kalila ja Dimma". See on esimene araabia kirjanduse proosateos. Iraani kirjanduse kontekstis on see lihtsalt iraani kirjandus araabia keeles. Loomajutud, oma versioon India loomajuttudest; riigivalitsemisõpetus. Pandi kirja 8. sajandil, uuendusperioodil, mille algatasid iraanlased. Uus-pärsia keelse kirjanduse teke jäi ajavahemikku 8.10. sajand. Alad, mis jäid Araabiast kaugele, võtsid üle mõned kirjandusvormid, nt qasda, masnavi (jutustav eepiline kirjandus,
annaabi.ee 
