Perekonna ülesanded Gertrud Aasaroht 10 klass Hoolitsus Turvalisuse funktisoon Hariv/kultuuriline funktisoon Sotsialiseerumine Soo jätkamine Majanduslik toimetulek Seksuaalfunktsioon Minu pere Minu pere väärtustab kõiki eespool toodud funktsioone. Peamiselt siiski on tähtis hoolivus, sotsiaalsus, haridus, kultuurilisus, turvalisus, hoolivus ja muidugi ka majanduslikud asjad on tähtsad. Aitäh vaatamast!
kultuuriga, siis võiks väita, et eestluse senine säilimine on olnud üpriski hämmastav. Kui mõelda võõrriikide okupatsioonide, orjuse, sõdade ning kõige muu muserdava peale, mida meie riik ning rahvas läbi elanud on, siis suureneb hämmastus enamgi. Paneb mõtisklema, et kuidas on võimalik säilitada isegi võõrokupatsiooni mõju ning propaganda all enda isamaine hingelus ning soov olla edasi need, kellena sündisime. Eestlaste tungiv soov säilitada oma iseseisvus ning kultuurilisus on suur. Ei tohiks ära jätta mainimata teiste kultuuride mõju eesti kultuurile, sest oleme siiski vastuvõtlikud. Näiteks ristiusustamise aegu hakkas tekkima uue nähtusena linnakultuur seda tänu saksa kultuurile. 16. sajandil Saksamaal alguse saanud reformatsiooni läbi pandi läbi luterluse Eesti rõhku eestikeelsele kirjasõnale ja talurahvakoolile, mille läbi said meie esivanemad end harida ning kirjutada end ajalukku, jättes endist maha jälje.
otsuste tegemisse ja kõigi osalust säästvas arengus . Kultuuriline jätkusuutlikkus tähendab, et tuleb säilitada eri kultuurirühmade mitmekesisus ja tuleb hinnata nende pärandi ja traditsioonide väärtust. See eeldab, et kõikide arengute puhul arvestatakse inmeste väärtushinnanguid, et mitmesuguseid kultuurirühmi püütakse säilitada ja toetada ning et nende pärandi ja traditsioonide väärtust tunnustatakse täiel määral . Kultuurilisus on just väga oluline väärtushinnangute tekkimisel ning eesmärkide püstitamisel. Ökoloogiline jätkusuutlikkus tähendab, et ühiskond peab tunnistama, et teiste liikide püsimine ja heaolu ning looduslikud protsessid on talle fundamentaalse tähtsusega. Ökoloogilise jätkusuutlikkuse aluseks on üldise ökosüsteemimudeli mõistmine: kõik maakeral eksisteerivad süsteemid on omavahel seotud ja neid tuleb säilitada ja hoida ning Maad tuleb
45. KEEL JA IDENTITEET – keel võib olla enam kui suhtlusvahend, isegi enam kui etnilisuse sümbol, sellest võib saada peamine etniline väärtus. Keelelised identiteedid on ilmselgelt fundamentaalsemad, sest nad on alus suurele osale teistest identiteetidest. Lõppude lõpuks loob just keeles ja keele kaudu inimene enda kui subjekti, sest vaid keel võimaldab luua kontseptsiooni. Mitmekeelsus ja –kultuurilisus on üks identiteedi komponent: olla eestlane, aga ka eurooplane. Koodivahetus kui mitmekordse identiteedi markeerimise strateegia. Kaht koodi kasutav rääkija on võimeline väljendama kaht või mitut identiteeti. Koodivahetust tuleb vaadata rääkija sotsiaalse identiteedi situatsioonist sõltumise ning identiteetide kokkuleppimise seisukohalt. 46. MEIE JA TEIE – „meie“ kood on rühmasisene, informaalne suhtluskeel, „nende“ kood on rühmaväline ja
väidet teha. Vabadus on aga mitte-vaadeldav. Millele me siin toetume? Toetume sellele, et meil on vaba toime nii toimida. Inimene käitub vastavalt soovidele jne – moraal. Sellisena oleme kõik loodusolendid. Sisemine sund, et peab käituma teatud moodi – moraal (see on faktiliselt olemas). Kui inimene seda ei tunne, siis tegemist on moraalse laostumisega ehk moraal on mattunud rikutuse all (saab ülesse leida). Paljud inimesed võiksid nõustuda, et on olemas moraalne sund. Kultuurilisus ei annaks universaalset moraalinormi ja seega ei saa rääkida, et moraalsus erineb kultuuriti. Moraalsuse vabadus on sama, mis autonoomia. Mis alusel on praktilisel mõistusel võimalik väita, et vabadus ka tegelikult eksisteerib? Moraalsus on vabaduse näitamise tingimus. Milline on tahtevabaduse positiivne määratlus? Loeng 8. lk. 3. moraalne vabadus seisneb selle, et „sul tuleb“ teha midagi – kinni pidama. Autonoomia – iseendale seaduseks olemine. Vabadus seisneb mõistuslikus
annaabi.ee 
