5. Nimetage veel üks T. S. Elioti mahukam teos peale "Ahermaa". ,,Prufrock ja teisi vaatlusi" 6. Milline suund 20. sajandi keskpaiga kirjanduses on enim kasutanud filmilikku objektivismi? Kus oli see enim levinud? Enim esines filmilikku objektivismi neorealismis, enim levinud oli see Itaalias. 7. Kes võttis kasutusele mõiste "suured narratiivid"? Jean-François Lyotard 8. Nimetage märksõnu "Dada" liikumise kohta. Mis aastail see ilmnes? Dada-nimeline kultuuriliikumine hakkas ilmnema aastal 1916 ning sai mõjutusi ning hoogu juurde Esimesest maailmasõjast. Dadat iseloomustab spontaansuse ja kontrollimatuse ülistus, lugeja paiskamine ohtliku spontaansuse tulva, ning samas ,,nagu kõik elus, on dada kasutu" (viimane 1922. ilmunud ,,Loneg dadast"). Dada on metsik, provokatiivne ja piiritu, agresiivne, mänguline loomingulisus. 9. Nimetage neli varasemat kirjanduslikku koolkonda ("ismi"), mis on mõjutanud modernismi kujunemist. · Realism
1994.aastal pandi alus Eesti Kultuurikapitalile Murranguaeg Murrang kirjanduses algas umbes 1986.aastal Kõigepealt luules, proosas 1990.aasta paiku Samal ajal hakkas kirjanduse tähtsus kultuuritarbimises langema Langust kajastab trükiarvude kahanemine Suurenes järsult raamatunimetuste arv Juurde tuli uusi kultuuriajakirju (Vikerkaar) Vikerkaar oli tähtsuselt teine kirjandusväljaanne (esimene oli Looming) Jõuliseks nähtuseks kujunes Võru kultuuriliikumine (Madis Kõiv, Kauksi Ülle, Jan Rahman jt) Need kirjanikud panid aluse võrukeelsele kirjanduse taassünnile Rühmitus Hirohall 19881991. Kuulusid Kauksi Ülle, Sven Kivisildnik,Valeria Ränik, Karl Martin Sinijärv, Jüri Ehlvest Need autorid liitusid peagi Eesti KostabiSeltsiga (EKS) Hirohalli ja EKSi iseloomustab uuendusmeelsus ja mängulisus Etnofuturism EKS hakkas propageerima etnofuturismi (suundumust, mida iga asjaosaline tõlgendab erinevalt) 1990
Tuleb viha prantslaste vastu. Voltaire leiab, et haritud inimesed oskavad hästi otsustada, mis on viga ja seda parandada. Vaja harida rahvast. Saksa valgustus küllaltki leebe, algab elitaarse liikumisena. Rahvusliku liikumise esimene üritus Wartburgi pidustused 1817 (mälestab reformatsiooni). Esimene ülesaksamaaline selts- Üliõpilasliit. 1845 esimene saksa laulupidu. Üliõpilasliidu lipp ka saksa riigilipuks. Rahvuslik kultuuriliikumine (elitaarne). Eesti kirjakeele töötab välja Arens pastor. Eesti rahvuskultuuri töötasid välja baltisakslased, kes rääkisid eesti keelt. Maa ühendamise eesmärk - 'Noor Saksmaa' I ühendada dünastilisel teel Habsburgid <-> Hohenzollernid II ühendada rahvusliikumise tulemusel vabariik. Majandus: industraliseerimine: Ruhrimaa, Sileesia, raudteed. Pärisorjuse kaotamine. Revolutsioonide aeg. "Suur Prantsuse revolutsioon. Selle mõju oli suur." - Vello Kuldna 14.03.2008.
Iga kultuuri areng on olemuselt dialoogiline, eesti kultuur on dialogismist sõltuvuses. Eesti kultuur ise eksisteerib kahe suure paradigmaatiliselt erineva lääne- ja idakristliku kultuuriareaali piiril, niisiis "puutepunktide eikellegimaal". Baltisaksa valgustuse rüpes kujunenud eesti rahvuslik eneseteadvus oli vähemalt retoorilises opositsioonis oma kolonisaatoritega, võttis aga samas üle selle kultuurimustri. Noor-Eesti kultuuriliikumine hülgas selle opositsioonilisuse ning asus aktiivsesse ja simultaansesse dialoogi Euroopa kultuuridega. Just selle aktiivse dialoogi käigus kujuneski 1930-ndate lõpuks eesti kultuuri oma nägu. Eesti kultuuri probleemiks ongi lahustumine pidevalt vahelduvates trendides, praegusel perioodil on tegemist dialogismi kriisiga eesti kultuuris.
Seda enam, et eesti kultuur ise eksisteerib kahe suure paradigmaatiliselt erineva lääne- ja idakristliku kultuuriareaali piiril, niisiis "puutepunktide eikellegimaal".Eesti rahvuskultuur tekkis 18. sajandi Euroopa romantismi ühe haru, baltisaksa järellainetusena. Baltisaksa valgustuse rüpes kujunenud eesti rahvuslik eneseteadvus oli vähemalt retoorilises opositsioonis oma kolonisaatoritega, võttis aga samas üle selle kultuurimustri. 20. sajandi algul vallandunud Noor-Eesti kultuuriliikumine hülgas selle opositsioonilisuse ning asus aktiivsesse ja simultaansesse dialoogi Euroopa kultuuridega. Just selle aktiivse dialoogi käigus kujuneski 1930-ndate lõpuks eesti kultuuri oma nägu. Nõukogude totalitaarse korra tingimustes õnnestus eesti kultuuril säilitada elujõud ja dialoogiline suhe maailmakultuuri ja omaenda traditsiooniga. Nõukogude ajal kujundas eesti kultuur selle dialoogi pidamiseks koguni spetsiifilise keele, nn ridadevahelise keele.
Piirikirjandus. Ühe ja teise kultuuri vahel eksisteerimisest. Tema näeb selles positiivset ja produktiivset võimalust. Ilmunud ajakiri Tallinn, Raduga. Kõige ilmsem tõus eestivene luules: 2003.a Tuulelohe. 2007 o (Uued pilved) hakkasid uued vormid tulema. 2007 kirjastus Kite Igor Kotjuh paneb selle käima, tegutseb tänaseni. Annab kahes keeles raamatuid välja. Kotjuh oli tema esimene kirjastaja. Andrei Ivanov ja P. I. Filimonov (Roman Fokin). Lõunaeesti kirjandus Lõuna-Eesti kultuuriliikumine 80ndate teisest poolest on olnud tõusuteel. Sel kümnendil langus või seisak toimunud? Kahtlusi tekitab, et päris autoreid ei tule juurde. Kauksi Ülle Võru ideoloogia väljakujundaja. Võru liikumise juhtfiguurist sai seto liikumise juhtfiguur. Kõige olulisem ja silmapaistvam lokaalselt kultuuri kujundanud. Luuleraamatud: alguspunkt ,,Kesk umma mäke" (1987). Uuem uudiskogu ,,Palunõiaq" (2012). Siis tundus, et on luuletamise ära unustanud, kuid pärast väikest pausi tuli taas
annaabi.ee 
