õigusteaduskonna ja töötas eesti välisministeeriumis, Apteeker melchior raamatute sari 2010-2014, „Uskumatuse hind“ 1999, „mees , kes ei joonud viskit“ 2001, „Palveränd uude maailma“ 2003 Doris Kareva- 1958 tallinn, eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja, isa oli helilooja, õppis tartu ülikooli filoloogia teaduskonnas, lõpetas tartu ülikooli kaugõppes inglise filoloogina, töötas kultuurilehes Sirp ja Vasar, töötas UNESCO Eesti rahvuliku komisjoni peasekretäärina, töödanud Sirp ja Meie Pere, üks WELLESTO asutaja, saanud eesti kultuurikapitali auhinna ela ja sära, „Deka“ 2008, „Aja kuju“ 2005, „Hingring“ 1997, „Maailma asemel“ 1992, „Kuuhobune“ 1992 Contra-1974 Võrumaa, töötas lühiajaliselt inglise keele õpetajana, vanemad agronoom ja raamatupidaja, siis postiljonina ja siis postiülemana, vabakutseline
Doris Kareva Liis Niilo 12 d Elulugu ja haridustee • Sündis 28. novembril 1958. aastal Tallinnas • Luuletaja, tõlkija, toimetaja • Tallinna 7. Keskkool (1966-1977) • Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond (1977-1979) • Poliitilise surve tõttu jättis pooleli • 1979. aastal alustas tööd korrektorina kultuurilehes Sirp ja Vasar • 1982. aastast Kirjanike Liidu liige • 1983. aastal lõpetas TÜ kaugõppes cum laude inglise filosoofina • 1992-2008 töötas UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina • 1997-2002 oli Sirbi kirjandus toimetaja • 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja • 2011-2013 ajakirja Sirp kirjandustoimetaja • Kirjandusrühmituse Wellesto liige ja asutaja Looming • Esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis „Trükitähed“
Ruja: must ronk või valge vares Igor Garsenik Eesti rokk-ansambel Ruja tegutses 1970. Ja 1980. aastatel. Ansambel sai alguse noore Rein Rannapi eesvõtmisel. Ta tundis vajadust panna kokku päris oma bänd, mis esitaks tema enda loomingut. Uus ansambel tuli esmases koosseisus kokku 1971. aasta septembris. Ansambli nimi saadi kultuurilehes Sirp ja Vasar ilmunud keeleveerust, kus Andres Ehin soovitas võõrsõna ,,fantaasia" asemel kasutusele võtta uudissõna ,,ruja". Ruja keskendus proge-rockile. Inspiratsiooni said nad tuntud bändidelt nagu Led Zeppelin ja Yes. Paljud Ruja laulud olid ülesehitatud Juhan Viidingu ja Hando Runneli luuletuste sõnadele. Osa võeti Tartu Levimuusika Päevadest, esitati kontsert ka Estonia ooperisaalis, mille teine kontsert aga ära keelati. Tehti kontserttuure nii Eestis kui ka Venemaal
pealkirjade puhul. NB! Ilma jutumärkideta! Eestikeelsete raamatupealkirjade puhul on kaks võimalust: a) Panna ka need kursiivi; b) Esitada nad jutumärkides ja mitte kursiivis. Magistrant valib nendest võimalustest ühe ja kasutab seda LÄBIVALT. 4 Ajalehtede ja ajakirjade pealkirjad tekstis on ilma jutumärkide ja kursiivita. Näiteid: Kultuurilehes Sirp ilmunud intervjuus väitis ... Teatriarvustused ilmusid saksakeelses päevalehes Revalsche Zeitung. Ajakiri Teater. Muusika. Kino kajastab ... Omaette nõuded on kirjanduse nimestiku vormistamisel: seal on KÕIKIDE väljaannete (raamat, kogumik, ajaleht jms) pealkirjad kursiivis, olenemata keelest. (NB! Artiklite pealkirjad on püstkirjas normal.) Autoriteksti sees kasutatud pikemates tsitaatides (kui need moodustavad omaette lõigu),
Helen Schlegel naiivne Margareti õde. Paliga suhtes. Leonard Bast enesetäiendamine. Tal oli pidevad rahamured. Probleemistik: · Räägib kahe perekonna erimeelsustest · Schlegelid on idealistd · Wilcoxid ei hooli teiste probleemidest · Bastid madalast soost pärit · Käsitleb erinevaid sotisaalgruppe "Rahvusvaheline mees" Mihkel Mutt 1953 sündinud. Kirjanduskriitik. Tartu viii keskkooli kirjanduse erklassist. kultuurilehes sirp peatoimetaja. Irooniline kirjutusviis. Rahvusvaheline mees ilmus 1994 räägib ühest kindlast perioodist, teisalt globaalne eesti suhted välismaailmaga. Huumorirohke raamat läbi huumoriprisma. Tundub lihtne seltskonnakroonika, palju inimsuhteid, nagu ka ajalooraamat, kuidas eesti iseseisvaks sai . Läbivteema missioonile minek, missiooni eemärk oli eesti iseseisvaks saada, koguda tunnustust. Rudaolfo ehk seff kelles on ära tuntav Lennart Mere tegelaskuju
annaabi.ee 
