b. jõuda arusaamiseni lapse erivajaduse liigist c. saada teada, kas lapsel on erivajadus või mitte d. anda ülevaade lapse arenguloost e. jõuda arusaamiseni, millest on tingitud lapse erivajadus 18) Normeeritud on selline test a. mille abil saab uurida peaaegu kõiki psüühilisi nähtusi b. mille väljatöötamisel on lähtutud teooriapõhistest seisukohtadest c. millel on paigas sisu, esitamise ja punktide kokku lugemise reeglid d. mis on kohandatud vastavalt kohalikule kultuurikontekstile e. millel on olemas keskmised tulemused, millega saab kõrvutada testi sooritanud inimeste tulemusi. 19) Probleemilahendushindamise all mõistetakse a. probleemse valdkonna üksikasjalikku hindamist b. probleemse kohta esmase info saamist c. probleemi lahenduse sobivuse hindamist d. probleemi lahenduse edukuse hindamist e. kõigi probleemi puudutavate arenguvaldkondade hindamist 20) Kerge vaimse alaarenguga kaasneb alati a. hea suhtlemisoskus b. kõrgenenud empaatilisus c
Mida suurem info hulk, seda vähem suudetakse meeles pidada. Omaduste sidumine vis. Töömälus: sarnased tunnused (nt värvid) võistlevad tähelepanu pärast, erinevad salvestatakse paralleelselt (nt kuju ja värv) 5. Arengupsühholoogia Arenguetapid: 0-2 imikuiga, infancy 2-7 varane lapseiga, eelkooliiga 7-12 keskmine lapseiga, kooliiga 12-19 murdeiga 20-30ndad varane täiskasvanuiga 40-50ndad keskmine täiskasvanuiga 60ndad hiline täiskasvanuiga, 70+ vanuriiga sotsialisatsioon kultuurikontekstile omane väärtuste, hoiakute, uskumuste omandamine USAs häbelik arg laps tõrjutud ja ei saa hakkama, Aasias on populaarne ja edukas koolis (viimased uurimused näitavad siiski, et ka neil probleeme koolis) Piaget kogn arengu staadiumid ei kehti eriti, kuna lapsed on juba varem pädevamad. Samas on neil ligipääs infole mis 60 aastat tagasi lastel ei olnud. Murdeiga liikunud varasemaks ja pikemaks. Täisea kriteerium varem väline näitaja (abiellumine nt), nüüd sismine
uuritud. (*võimaldab sooritust võrrelda sama vanusegrupi keskmise tulemusega). Valimis peavad olema esindatud ka maalapsi, linnalapsi jne. Peab testima siis üle Eesti laps. Seega on see ajamahukas ja rahamahukas. LISAKS võivad need vananeda, sest lastekeskkond, kus nad kasvavad, muutuvad ja siis nt tänapäevalapsed teevad ülesandeid teistmoodi kui nt 20 a tagasi. Adapteeritud testi ülesnannete kohandatus kindlale kultuurikontekstile ül kohandades, kas see konkreetne ül mõõdab sama asja, kui meil, Nt kui esitame pildi Obamast , kas eesti lapsed tunnevad ära presidendi, teglt peaks iis ju eesti presidenti esitama. Ka see on ressursimahukas, et läbi mõelda kõik, kuidas mingi asi selles kultuuris toimib. Eestis on neid teste vähe. Riiklik asi pole paika pannud, mida võiks kasuatda, seega on teste erinevaid, kõik pole normeeritud või adapteeritud, et kasutamine sõltub spetsialisti maitsest.
Meeldivusega mõjutamine põhineb seisukohal, et inimene, kes on meeldiv, suudab mind paremini mõjutada kui ebameeldiv. Kes on siis meeldiv? Kirjuta üles vähemalt 7meeldiva inimese tunnust! Võrdle neid naabri omadega ja pange rühmaga kokku 10-15 erinevat tunnust! Põhimõtteliselt on võimalik meeldivust näitavad omadused paigutada viide rühma. Meile on meeldivad need inimesed Kellel on mingid antud kultuurikontekstile omased meeldivad tunnused eesti kultuuris on selleks heasüdamlikkus, abivalmidus, rahulikkus jne. Siia alla võib kuuluda ka tarkus, tundlikkus , huumorimeel ja palju muudki. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 58 Mõjutamine ehk interaktsioon
annaabi.ee 
