Majad olid valdavalt puust või tellistest ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid, mis andis võimaluse uusi ja paremaid maju ehitada. * Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. * Rajati avalikke käimlaid. * Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. * Avalikest saunadest - termidest - kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused, mis kümblusvõimalustele lisaks pakkusid ka massaazi ja erootilisi teenuseid. Kultuurihuviliste külaliste jaoks olid termides isegi raamatukogud ja lugemisruumid. Termides võisid käia ka vaesed. * Elanikkonna suurenedes tõusis tarvidus eluruumide järele. Juba varakult hakati traditsiooniliste ühekorruliste elamute kõrval rajama korruselamuid. Need olid odavad, varem puust, siis kivist üürimajad vaesema elanikkonnaga. * Korruselamute alumisel korrusel paiknesid poed, töökojad ja söögikohad või siis moodustas terve esimene korrus ühe suure korteri,
Brockmanni tähenduslik roll eestikeelses loomingus 25aastane Reiner Brockmann (16091647) saabus Saksamaalt Tallinna 1634. aastal, et asuda gümnaasiumi kreeka keele professori kohale. Ta oli õppinud Rostocki ülikoolis teoloogiat ja enne seda saanud kreeka keele koolituse Wismaris. Mitmeti võimekas Brockmann töötas aastail 16341639 professorina Tallinna gümnaasiumis, 16391643 Kadrinas pastorina ja seejärel kuni surmani Virumaa praostina. Brockmann liitus Tallinnas kultuurihuviliste ringkonnaga, kuhu kuulus ka teisi gümnaasiumi õppejõude. 1635. aastal kohtus ta saksa luuletaja ja luuleteoreetiku Paul Flemingiga ning sellest peale algas nende sõprus. Koos liitusid nad lamburiseltsiga, kuhu kuulusid ka teised gümnaasiumi õppejõud. Lamburiseltsi liikmed korraldasid väljasõite loodusesse (Piritale, Kopli randa, Lasnamäele), pidasid pidusid, musitseerisid ning muidugi luuletasid. 1635. aasta kevadel abiellus Brockmann Niguliste kirikuõpetaja tütre
õpilaste kirjaoskust demonstreerivalt visiidilt Rootsi kuninga juurde. BROCKMANN 1609-1647 Kreeka keele professor 1634 tuli meie kooli. Ta oli siis 25-aastane. Õppinud oli Rostocki ülikoolis teoloogiat ja enne seda saanud kreeka keele koolituse Wismaris. Mitmeti võimekas töötas professor töötas 1634-1639 Tallinna gümnaasiumis. 169 1639-1643 töötas Kadrinas pastorina ja siis kuni surmani Virumaa pastorina. Alati tegeles põhitöö kõrvalt eesti keelega. Brockmann liitus Tallinnas kultuurihuviliste ringkonnaga, kuhu tuli ka teisi gümnaasiumi õppejõude. 1635 aastal kohtus ta Holstein-Gottorpi hertsogi saatkonna koosseisus Tallinna saabunud reisikirjanik Adam Oleariusega ning saksa luuletaja Paul Flemingiga, siis algas nende suur sõprus. Brockmann kirjutas varem vaid juhuluulet kuid nüüd Fleming innustas teda veelgi enam. Nad liitusid lamburiseltsiga, kuhu kuulusid paljud õppejõud. Nad
Keisririigi ajal levisid need ehitised kõikjal impeeriumis. Samal ajal hakati foorumi sillutamise käigus rajama kuivenduskanaleid, millest sajandite jooksul arenes välja suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem, mis juhtis reoveed Tiberisse. Peale veevarustuse ja kanalisatsiooni kasutati linnades põrandaaluseid küttesüsteeme ning rajati avalikke käimlaid. Avalikest saunadest termidest kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused, mis kümblusvõimalustele lisaks pakkusid ka massaazi. Kultuurihuviliste külaliste jaoks olid termides isegi raamatukogud ja lugemisruumid. Termides võisid käia ka vaesed (Kõiv 2006: 163; 161), (Viirand 1984: 42-43). 9 Rooma ehituskunsti ülimaks õitsejaks on keiser Augustuse aeg (a. 31 eKr 14 pKr). Augustus lõpetas Caesari poolt alustatud ehitused ja viis läbi hulga uusi. Caesari foorumi kõrvale
Sellele lisandusid lähedsest järvest linna veega varustavad veejuhtmed. Enamus inimesi pidi hankima vett tänavalt avalikest veevõtukohtadest. Korruselamute asukail puudus ka otsene juurdepääs kanalisatsioonile. Suurlinna elanike vajaduste rahuldamiseks rajati avalikke käimlaid. Pesemiseks olid avalikud saunad – termid – mis avatud ka vaestele roomlastele. Lisaks mitmekülgsetele kümblusvõimalustele pakkusid termid ka massaazi ja erootilisi teenuseid ning sisaldasid kultuurihuviliste külastajatele ka raamatukogusid ja lugemisruume. Kuid maailmalinna pealinn nõudis muidki ühiskondlikke ehitusi. Varasema juhuslikku laadi ehitustegevus asendus keisrite ajal linna sihipärase väljaehitamise ja kaunistamisega. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Selle naabrusesse rajasid Caesar, Augustus ja Traianus veel omanimelised väljakud – keiserlikud foorumid