Kadrioru Saksa Gümnaasium Retsensioon Üks huvitav pilt Alice Tärk Tallinn 2008 Toomas Kalve sündis 1965.aastal Tartus. Fotograafiaga tegelemist alustas Kalve 1978 aasal Tartu Kultuurihoone juures. Ta lõpetas Tartu III Keskkooli 1984 aastal ja aastani 1989 õpetas fotograafiat keskkooliõpilastele ja tudengitele Tartu Kultuurihoones. Toomas Kalve on olnud Tartu fotoklubi kauaaegne liige ja kunagine
Suur osa vanalinna hoonestusest sai enne seda sündmust uue viimistluse. Pilkupüüdvateks elementideks on Mustpeade maja välisuks ja fassaadil asuvad bareljeefid. Mustpeade maja interjöör uuendati 1990. aastate lõpus. Maja Olavi saalis asub Tallinna Linnavalitsuse kingitud maal "Püha Olav" (autor kunstnik Jüri Arrak). Eelmise sajandi teisel poolel võeti hoone kasutusele kultuurikeskusena. 19441965 kandis nime J. Tombi nimeline Kultuurihoone. Pärast uue hoone valmimist Sakala tänaval kolis sinna J. Tombi nim Kultuuripalee, mustpeade majas alustas tegevust Noorsoo Kultuuripalee (19651968), 19691991 Jaan Kreuksi nimeline Noorsoo Kultuuripalee. Majas tegutsesid paljud isetegevuskollektiivid. Neist tuntumad ontantsuansambel Sõprus (juhendaja Ilma Adamson), segakoor Noorus, meesansambel Vanad sõbrad, tantsuklubi Hõbe-Must (juhendajaAnts Tael).
Linnaehituslikud kooslused ja arhitektuurväärtuslikud objektid Linnaväljak Linnaväljak asub looduslikult maalilises kohas, kõrgel pangapealsel mere ääres. Väljak asub kesklinna tähtsamate tänavate sõlmpunktis. Linnaväljak ja seda ümbritsev hoonestus on välja ehitatud 1948. aastast pärineva planeeringu ja perspektiivvaate järgi stalinistlikus neoklassitsistlikus stiilis. Väljak on kujundatud sellele ajastule kohaselt pidulikuks ansambliks. Väljaku ääres on kultuurihoone, torniga linnavalitsuse (endise täitevkomitee) hoone ja elumajad, väljakult laskub alla mere poole lai trepp, millele järgneb pidulik ja avar bulvar. Trepi kõrval seisab autahvel, kuhu paigutati tööeesrindlaste portreed Kesklinn (1940.- 50. aastate arhitektuuriansambel - stalinistlik neoklassitsism) Kesklinna hoonestus pärineb Sillamäe kui tööstuslinna rajamise algaastaist. Sõtke jõe paremal kaldal asuva linna vanima osa ehitamise põhialuseks oli 1946.-47
välisilme. 10.09.2001 Hoone kanti riiklikku arhitektuurimälestiste kaitse registrisse numbriga 24653. 2004 Moodustati Kohtla-Järve Kultuurikeskus, mille koosseisu arvati endised Kohtla-Järve Kulruurihoone, Sompa klubi, Kukruse klubi ja Linnagalerii. 2011 Reorganiseeriti Kohtla-Järve Kultuurikeskus, mille kooseisu kuuluvad nüüd Kultuurikeskus, Vahtra Loomekeskus ja Sompa Klubi. 2013-2015 Viidi läbi Kohtla-Järve Kultuurikeskuse hoone kompleksne renoveerimine. Kohtla-Järve kultuurihoone on sõjajärgsete aastate nõukogude neoklassitsismi iseloomustav ja väljapeetud näide. Säilinud on 50 –ndate aastate ilme nii eksterjööris kui ka interjööris. Kasulikku pinda on 2856 m2. Hoones paiknevad kabinetid, ringide ruumid ja läbi kolme korruse kulgev teatrisaal 500 istekohaga. Saalis asetseb kaasaegne kontserte ja etendusi teenindav tehniline park Teisel korrusel paikneb loengusaal, kohvik ja ringide ruumid. Kultuurikeskus
raamatukogu, maaligalerii, keegli- ja piljardisaalid, kuid ruumide senised kapitaalseintega määratud mõõtmed säilitati. Tänu 1980. aasta suveolümpiamängude purjeregati toimumisega Tallinnas uuendati paljude vanalinna hoonete väljanägemine, mistõttu restaureeriti ka mustpeade maja.5 Eelmise sajandi teisel poolel võeti hoone kasutusele kultuurikeskusena. Pärast teist maailmasõda kuni 1965. aastani kandis hoone nime J.Tombi nimeline Kultuurihoone. Pärast nende väljakolimist alustast majas tegevust Noorsoo Kultuuripalee, millest tuntuimad isetegevsulikud kollektiivid on tantsuansambel Sõprus, segakoor Noorus, meesansamber Vanad sõbrad ja tantsuklubi Hõbe-Must.6 90-ndate aastate lõpust alates on kõneainet pakkunud Mustpeade maja tagastamine vennaskonnale. Linn, valitsus ja vennaskond on pidanud maha tugevad lahingud kohtus. Olenemata Vabariigi valitsuse toetusest maja tagastamisteemadel on tänaseni maja linna käes.
annaabi.ee 
