Erinevad kultuuri uurivad distsipliinid ja teooriad rõhutavad kultuuri määratledes ja uurides erinevaid mõiste kultuur tähendusi. Neid kultuuri määratlemise viise uurides saame omakorda teada nii mõndagi vastava distsipliini teoreetilise tausta, valitseva paradigma ja huvide kohta. 1952 aastal avaldavad USA antopoloogid Alfred L. Kroeber ja Clyde Kluckhohn uurimuse Culture: A Critical Review of Concepts and Definitions, milles nad loetlevad 164 erinevat kultuuridefinitsiooni. (Tänaseks on neid umbes 400 ringis.) Siinkohal pole muidugi mõtet neid kõiki üles lugema hakata, küll aga võib neid definitsioone omavahel võrreldes ja koondades välja tuua 6 peamist kultuuri mõistmise viisi: 1. Deskriptiivsed definitsioonid käsitlevad kultuuri kui kõikehõlmavat totaalsust, mis koosneb reast sotsiaalse elu ilmingutest ja loetlevad sotsiaalse elu erinevaid valdkondi, mis moodustad kultuuri. Kultuur samastatakse nende käsitluste kohaselt suuresti tsivilisatsiooniga
muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloogia. Definitsioonile heideti aga ette, et loetelu on ähmane ning jätab välja mitmed aspektid.
Erinevad kultuuri uurivad distsipliinid ja teooriad rõhutavad kultuuri määratledes ja uurides erinevaid mõiste kultuur tähendusi. Neid kultuuri määratlemise viise uurides saame omakorda teada nii mõndagi vastava distsipliini teoreetilise tausta, valitseva paradigma ja huvide kohta. 1952 aastal avaldavad USA antopoloogid Alfred L. Kroeber ja Clyde Kluckhohn uurimuse Culture: A Critical Review of Concepts and Definitions milles nad loetlevad 164 erinevat kultuuridefinitsiooni. (Tänaseks on neid umbes 400 ringis.) Siinkohal pole muidugi mõtet neid kõiki üles lugema hakata, küll aga võib neid definitsioone omavahel võrreldes ja koondades välja tuua 6 peamist kultuuri mõistmise viisi: 1. Deskriptiivsed definitsioonid käsitlevad kultuuri kui kõikehõlmavat totaalsust, mis koosneb reast sotsiaalse elu ilmingutest ja loetlevad sotsiaalse elu erinevaid valdkondi, mis moodustad kultuuri. Kultuur samastatakse nende käsitluste kohaselt suuresti tsivilisatsiooniga
ühiskonna sees. Kaks võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1. On see, mis on inimeste poolt loodust kõrgemalt hinnatakse. Kuskit tunnetuslikult tajume, et mõni asi on väärtuslikum ja mõni asi mitte. 2. Kõik, mida inimesed on loonud on kultuur. Pole sellist definitsiooni, mis teeb kõik asjad selgeks. See teadus hakkas arenema 19.sajandi II poolel, 1871 inglise teadlane Edward Tylor esitas esimese etnoloogia ja kultuuriantsopoloogia kultuuridefinitsiooni. Peetakse nende distsipliinide isaks (kokkuleppeliselt), kujunes professionaalseks teaduseks. Tema klassikaline kultuuridefinitsioon: ,,kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonnaliikmena omandatud oskusi ja harjumusi nagu teadmised, uskumused, kunstid, moraal, seadused, tavad ja paljud teised." Selle juures on oluline, et ta ei välista mingeid nähtusi, mis ühiskonnas on. Põhimõtteliselt kõik võib kuuluda kultuuri juurde
annaabi.ee 
