kooslust koos teistega". Nii et algselt tähendas see suuresti inimeste vabatahtlikku ja üksmeelset ühendust inimeste vahel, kes jagavad mingeid ühiseid huvisid. Ühiskonda võib vaadelda kui teatud gruppi inimesi, keda seovad sarnased eesmärgid (kultuurilised, poliitilised, vm) ja institutsioonid v kultuurisfäärid (majandus, õigus, haridus, religioon jne). Sageli kasutatakse sõnu kultuur ja ühiskond sünonüümidena, aga päris sama nende sisu siiski ei ole. E. Tylori kultuuridefinitsioon oli üks esimesi, mis eristas ühiskonna ja kultuuri inimesed kui ühiskonna liikmed omavad teatud kultuuri. Ühiskonnas kui sotsiaalses kollektiivis eksisteerib enamasti mitu kultuuri (nt USA, Suurbritannia kui multikultuursed ühiskonnad, aga heterogeensus võib esineda ja etniliselt homogeenses kultuuris erinevad sotsiaalsed klassid) ja vastupidi, mitut ühiskonda võib pidada ühte kultuuri kuuluvateks (nt Euroopa kultuur, Aafrika kultuur). Ühiskonnad on siiski
See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos. Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne. 2 võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse 2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esitas esimese antropoloogilise kultuuri definitsiooni: kultuuri uurimine kujunes professionaalseks teaduseks. Klassikaline kultuuridefinitsioon: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonna liikmena omandatud oskumusi ja harjumusi nagu teadmised, uskumused, kunstid, moraal , seadused, tavad ja paljud teised. Selle juures on oluline on see,et ta ei välista mitte mingeid nähtusi, pm kõik võiks kuuluda kultuuri alla. Kultuur peab olema loodud inimese poolt ühiskonnaliikmena. Leslie White hakkas 1930ndatel uuesti mõtisklema Tylori vaimus. Leiti, et Tylori mõtted on liiga lihtsakoelised
Kuskit tunnetuslikult tajume, et mõni asi on väärtuslikum ja mõni asi mitte. 2. Kõik, mida inimesed on loonud on kultuur. Pole sellist definitsiooni, mis teeb kõik asjad selgeks. See teadus hakkas arenema 19.sajandi II poolel, 1871 inglise teadlane Edward Tylor esitas esimese etnoloogia ja kultuuriantsopoloogia kultuuridefinitsiooni. Peetakse nende distsipliinide isaks (kokkuleppeliselt), kujunes professionaalseks teaduseks. Tema klassikaline kultuuridefinitsioon: ,,kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonnaliikmena omandatud oskusi ja harjumusi nagu teadmised, uskumused, kunstid, moraal, seadused, tavad ja paljud teised." Selle juures on oluline, et ta ei välista mingeid nähtusi, mis ühiskonnas on. Põhimõtteliselt kõik võib kuuluda kultuuri juurde. Oluline on et kultuur peab olema loodud inimese poolt ühiskonna liikmena, peab olema kontekst, kus see on loodud. Kultuur on kollektiivne
kooslust koos teistega". Nii et algselt tähendas see suuresti inimeste vabatahtlikku ja üksmeelset ühendust inimeste vahel, kes jagavad mingeid ühiseid huvisid. Ühiskonda võib vaadelda kui teatud gruppi inimesi, keda seotvad omavahel sarnased eesmärgid (kultuurilised, poliitilised, vm) ja institutsioonid v kultuurisfäärid (majandus, õigus, haridus, religioon jne). Sageli kasutatakse sõnu kultuur ja ühiskond sünonüümidena, aga päris sama nende sisu siiski ei ole. E. Tylori kultuuridefinitsioon oli üks esimesi, mis eristas ühiskonna ja kultuuri inimesed kui ühiskonna liikmed omavad teatud kultuuri. Ühiskonnas kui sotsiaalses kollektiivis eksisteerib enamasti mitu kultuuri (nt USA, Suurbritannia kui multikultuursed ühiskonnad, aga heterogeensus võib esineda ja etniliselt homogeenses kultuuris erinevad sotsiaalsed klassid) ja vastupidi, mitut ühiskonda võib pidada ühte kultuuri kuuluvateks (nt Euroopa kultuur, Aafrika kultuur). Ühiskonnad on siiski
annaabi.ee 
