· Venemaa aktiviseerumine · Inglise-Saksa mereväeleping EV katsed olukorda parandada. · Sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja Leedu vahel, mis sai Balti Antandi aluseks. · Neutraliteedipoliitika- aitas vältida sõna Balti regioonis · üritati Saksamaale läheneda · balansseerumine Kultuur 15.Kirjanduse, teatri ja filminduse areng. Vihik 1. kultuuri professionaliseerumine- Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuurialal töötades ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult Saksa ja Vene). Domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. 20. aastate algul valitses kirjanduses luule, alates 1925.a nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst, sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Estonia Vanemuine Tallinna draamateater Tallinna töölisteater
lõbustusasutuste maksustamisest. kultuuriautonoomia vähemusrahvustele tagatud õigused, et rahvusvähemused oleksid Eesti riigile lojaalsed. Näiteks tagati neile õigus emakeelsele haridusele ning koole peeti riigi poolt ülal. Toetati rahvuslike kultuuri- ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust. Venelastel ja sakslastel oli õigus kasutada ametiasutustes oma emakeelt. kultuuri professionaliseerumine Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, jes suutsid end kultuurialal töötades ka ära toita ja kelle looming oli komkurentsivõimeline loomevabadus Loovisiksuste tegemisi ei kontrollitud ega avaldatud survet kultuurielule. Kultuuriloojad said tegutseda vabalt, lähtudes vaid oma isiklikest tõekspidamistest.
ametist 6aug inkorporeeriti Eesti NSVLi Inkorpeerimine võõra riigi territooriumi ühepoolne oma valdustega liitmine * I NÕUKOGUDE AASTA Ümberkorraldused majanduses: o Natsionaliseerimine kogu maa riigi omaks o Taluda max suurus 30ha, äralõiked uusmaasaajatele o Natsionaliseeriti pangad, tööstus- ja kaubandusettevõtted, suuremad elumajad jne o Rahareform 1kroon=1.25 rubla Ümberkorraldused kultuurialal: o Ülirange tsensuur o Koolidesse marksismi-leninismi (kommunismi), NSVL konstitutsiooni õpetus, venekeel o Kinodes&teatrites nõukogude autorite looming o Kunstis peamiselt nõukogude riigijuhtide propagandaplakati o Kultuuriväärtuste hävitamine: purustati mälestussambaid, põletati raamatud, suleti ajalehti ja ajakirju Repressioonid allasurumine, vägivald
Paavst keeldus. 1534a. kuulutas parlament kuninga Inglise kirikupeaks. Uut kirikut hakati nimetama Anglikaani kirikuks. Suleti kloostrid ja kuningas konfiskeeris nende varad. Inglise reformatsioon Pärast Henry VIII surma sai kuningaks ta poeg Edward VI, kes oli alaealine ja suri peagi. Troonile sai Henry VIInda tütar Mary I. Ta üritas taaskehtestada katoliku usku.. pärast Mary I surma sai troonile Henry VIII tütar Elizabeth I. Kiiresti arenes kapitalism ja tehti edusamme kultuurialal. Taastati reformeeritud kirik. Inglismaast sai võimsaim mereriik. 3.6 Ususõjad Prantsusmaal Prantsusmaal ei kutsutud enam kokku seisuste esinduskogu generaalstaate. Loodi rahvuslik gallikaani kirik, mis allus Rooma paavstile, kuid oli sisemiselt iseseisev. Luterlusest suuremat poolehoidu leidis Prantsusmaal kalvinism, mis levis eriti Prantsuse lõunaosas. Võitluses kahunistidega lõi kuningas nn Tulekoja, mis saatis ketserid tuleriidale
Vastavalt Kultuurkapitali seaduse §le 1 on Kultuurkapital avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk on kunstide ja rahvakultuuri toetamine rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu. Kultuurkapitali ülesandeks on toetada kunstide edendamise, tutvustamise ja populariseerimise projekte, kultuurialaseid teadusuuringuid ning soodustada kunstide ja rahvakultuuri arengut. Tema pädevusse kuulub ka vastaval kultuurialal silma paistnud kultuuritegelaste, samuti andekate ja arenguvõimeliste isikute toetamine jne. Kultuurkapitali tulud laekuvad alkohoolsete 38 jookide ja tubakatoodete aktsiisist, hasartmängumaksust, samuti varalistest annetustest ja pärandustest, aga ka majandustegevusest. Teiseks iseloomulikuks avalik-õiguslikuks sihtasutuseks on näiteks Keskkonnafond. Keskkonnafondi seaduse § 2 1. lõike kohaselt
Vastavalt Kultuurkapitali seaduse §le 1 on Kultuurkapital avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk on kunstide ja rahvakultuuri toetamine rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu. Kultuurkapitali ülesandeks on toetada kunstide edendamise, tutvustamise ja populariseerimise projekte, kultuurialaseid teadusuuringuid ning soodustada kunstide ja rahvakultuuri arengut. Tema pädevusse kuulub ka vastaval kultuurialal silma paistnud kultuuritegelaste, samuti andekate ja arenguvõimeliste isikute toetamine jne. Kultuurkapitali tulud laekuvad alkohoolsete 38 jookide ja tubakatoodete aktsiisist, hasartmängumaksust, samuti varalistest annetustest ja pärandustest, aga ka majandustegevusest. Teiseks iseloomulikuks avalik-õiguslikuks sihtasutuseks on näiteks Keskkonnafond. Keskkonnafondi seaduse § 2 1. lõike kohaselt
annaabi.ee 
