toimus ulatuslik raamatukogude puhastamine ,,kodanliku ühiskonna pärandist". Kogu ebasoovitav kirjasõna pandi erifondi. Haritlaskonna uus põlvkond. Teise maailmasõja lõpuaastatel pagesid eesti haritlaskonna esindajad Läände. Kodumaale jäänud haritlaskond langes ideloogilise terrori ohvriks, mis tähendas nende aktiivse loometegevuse piiramist. 1950. aastate keskpaigas vaimne surutis mõnevõrra leevendus. Algas rahvuskultuuri osaline taastumine Kultuuritarbimine ja massiteave. Rahva kultuuriaktiivsuse kõige ilmekamaks väljundiks oli isetegevusharrastus: jätkati rahvamajades koos käinud pilli- ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni. Taastus laulupidude traditsioon. Kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile. ER ja ETV tõid koju kätte uudiseid Eestist ja mujalt, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Maakultuur hakkas hääbuma. Haridusolud.
seitsmeaastaselt. Kool oli kaugel ja kuna bussiliiklust ei olnud, pidin viibima internaadis. Koju saime ainult suurematel pühadel. Meie käisime koolis ka laupäeviti. Põhikool kestis seitse aastat ja keskkool neli aastat." Kultuuritarbimine ja massiteave Sõda ja sellele järgnenud vaimse surutise aastad olid rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile. Seevastu rahvakultuuri tasemel jätkus ka sel perioodil eestlastele omane aktiivsus oma kultuurielu korraldamisel. Rahva kultuuriaktiivsuse kõige ilmekamaks väljundiks oli isetegevusharrastus. Taastus ka laulupidude traditsioon. 1950. aastate teisel poolel hakkas massiline isetegevusharrastus taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees. Järjest kasvas massiteabevahendite osatähtsus kutuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. 1970. aastatel mindi üle värvitelevisioonile. Ajakirjandusväljaanded jagunesid nõukogude ajal vabariiklikeks ning
*,,Kodanlike mõjude" kandjateks, seega NSV kultuuri vaenasteks olid peamiselt iseseisvusajal tegutsenud haritlased. Nendelt nõuti oma varasema loomingu ümberehitamist ja kinnipidamist sotsialistlikust realismist. *50ndate keskpaigas algas rahvuskultuuri enesetaastumine, milles mängis suurt rolli uus põlvkond haritlasi. *Rahvakultuuri tasemel jätkus eestlaste aktiivsus oma kultuurielu korraldamisel. *Rahva kultuuriaktiivsuse ilmekaimaks väljundiks oli isetegevusharrastus: jätkati rahva- ja seltsimajades koos käinud pilli- ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni, populaarseks sai rahvatants ja taastus laulupidude traditsioon. Suursündmuseks kujunes 1947 toimunud üldlaulupidu. *Järjest kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio (ER) saatemaht. 1967 lasti käiku ka ,,Vikerraadio" ja ,,Stereoraadio". *1955 alustas tööd Eesti Televisioon (ETV)
halvenemine, sostsiaalne pessimism, suurenenud alkoholitarbimine, enesetappude arv. Kultuur Eesti NSV Välis- ja kodueesti kultuurielu. NSV aegse kultuuripoliitika eesmärk oli ,,sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik". 1) Ideoloogiline surve. 2) Infosulg, sundorieteeritus vene kultuurile 3) Põlvkondade loodud vaimupärandi valikuline hävitamine 4) Propaganda, et allutada võimule 1950. ndate keskpaigast alates sulaaeg, enesetaastumine, uus põlvkond haritlasi. Rahva kultuuriaktiivsuse väljundid: 1) isetegevusharrastus: näite- ja pillimängud, koorid. Laulupeod, rahvatants 2) professionaalne kõrgkultuur 3) massiteabevahendid 4) lugemishuvi 5) tehnifitseerimine rohkem raadioid, telereid. Tekitasid lääneliku eluviisi kultuse teket. 6) Maakultuuri hääbumine 1955. ETV alustas tööd. 1970. värvitelekad. Usutunnistusvabadus oli olemas, kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele otseseid ja kaudseid takistusi
annaabi.ee 
