muutis reis Itaaliasse `86-'88. Tagasipöördudes hakkas teatridirektorix (lavastas ka). Tal oli elu jooxul palju naisi, elas pikalt vabaabielus ja lõpux ka abiellus. G. suur sõber oli Schiller, kelle surm oli talle tugevax löögix. Looming: "Götz von Berling" : 1. romantiline näidend, taustax tõeliselt Sm-l elanud aadlik, kes ka tegelikult sattus tlp-e etteotsa rahvasõjas, tegelikus elus elas kõrge eani, aga G.-l vaja verd ja tundeid ning lasi ta vangitorni heita, kus ta suri. Oma aja kultusraamat "Noore Wertheri kannatused" : kasutas oma kogemusi ja kõrvalt kuuldut, sõitis juura praktikasse väixesse Saxa linna, kus sattus kõrgkihti. Noormees armus õnnetult oma ülemuse abikaasasse lasi end maha (G. armus ühe ametnikku kihlatud tütresse ja midagi ei tulnud välja). Armuvalu noored mehed hakkasid end massiliselt tapma. Hakkas kiire raamatu tõlkimine. G tahtis öelda, et kui inimene on tundlik ja laseb oma suhetel sassi minna, nii et ise üle
luuleteoseid ilmunud erinevates versioonides, mida on mõnigi kirjandusloolane talle ette heitnud. G. Suitsu esimesed trükitud värsid ilmusid ajalehes "Uus Aeg" (1899-1901). Need on tagasihoidlikud luuletused mis kaitsevad rahvuslikke huve. Gümnaasiumiaastail tegi G. Suits algust värsiloominguga, millest esimese näitena jõudis 1899. aastal avalikkuse ette luuletus "Vesiroosid". ,,Elu tuli" Tema esikkogu "Elu tuli" mis ilmus 1905 Helsingis oli kaasaegse nooruse kultusraamat, milles autor ülistas noort armastust ja revolutsioonilist hoogu. See koondab Suitsu luulet aastast 1900. Kogumiku nimiluuletus valmis viimaste hulgas, ning on mõtestavaks raamatule ja tema luulele tervikuna. See on loodud noore inimese vaatekohalt, kus autor näeb eelkõige noortes jõudu ja valmisolekut elu uuendamiseks. Uudsena mõjus omas ajas Suitsu armastuslüürika samas kogumikus, mille avab igatsuslaul ,,Oma saar". Humanistina kujutas Suits ka tihti valitseva võimu julmust
Kõik need teosed põhinevad inimestelt kogutud kirjalikel ülestähendustel, mälestustel ja kirjadel. Võib öelda, et rahvas soovis, et keegi tema ajaloo talletaks ning Vilde seda ka tegi. Parim näide sellest on triloogia viimane osa "Prohvet Maltsvet" kurioosne, mõnevõrra moodnegi segu faktist ja fiktsioonist, ajaloost ja usust, unistustest ja tegelikkusest. Tänapäeval on KrimmiEesti külades, kuhu meie esivanemad 1860ndate alguses rändasid, "Prohvet Maltsvetist" saanud kultusraamat, millest otsitakse minevikujälgi. Krimmi eestlased on hakanud ärkama ning kuigi vanemais peituva igatsuse teevad tõeks Eestisse õppima tulevad lapsed, peegeldub selles tõigas nagu kirjanduseski tõde unelmate ja tegelikkuse ühissulamist. Vilde parimaks teoseks peetakse 1916. a. ilmunud "Mäeküla piimameest." Vilde noorusmälestustel rajanevas, meeldejäävate karakteritega mitmekihilises romaanis õnnestub Vildel vältida välist, sealhulgas talle nii
Kõik need teosed põhinevad inimestelt kogutud kirjalikel ülestähendustel, mälestustel ja kirjadel. Võib öelda, et rahvas soovis, et keegi tema ajaloo talletaks ning Vilde seda ka tegi. Parim näide sellest on triloogia viimane osa "Prohvet Maltsvet" - kurioosne, mõnevõrra moodnegi segu faktist ja fiktsioonist, ajaloost ja usust, unistustest ja tegelikkusest. Tänapäeval on Krimmi-Eesti külades, kuhu meie esivanemad 1860-ndate alguses rändasid, "Prohvet Maltsvetist" saanud kultusraamat, millest otsitakse minevikujälgi. Krimmi eestlased on hakanud ärkama ning kuigi vanemais peituva igatsuse teevad tõeks Eestisse õppima tulevad lapsed, peegeldub selles tõigas nagu kirjanduseski tõde unelmate ja tegelikkuse ühissulamist. Vilde parimaks teoseks peetakse 1916. a. ilmunud "Mäeküla piimameest." Vilde noorusmälestustel rajanevas, meeldejäävate karakteritega mitmekihilises romaanis
ilmuma Kustas Vahuri nime all esineva Gustav Suitsu värsse. Suitsu arusaamade kohaselt oli tollal peamiseks edasiviivaks jõuks noorsugu, kes on vaba erakondlikest dogmadest ja monoliitne oma rahva huvide eest võitlemisel; luuletaja deklareeris nooruse ülesannet kaasa minna tõusva revolutsiooniliikumisega. Luuletajana oli Suits eesti esimesi moderniste, kes tundis hästi soome kirjandust ja õppis palju Eino Leinolt. Tema esikkogu "Elu tuli" (1905) oli kaasaegse nooruse kultusraamat, milles autor ülistas noort armastust ja revolutsioonilist hoogu. Suitsu esseistika oli algusest peale rahvusvahelise haardega, ta pidas kirjavahetust ajastu suure kirjandusliku autoriteedi Georg Brandesega, oli mõjustatud Nietzsche ideedest ja pidas oma suureks ideaaliks euroopaliku kultuuri kodustamist Eesti noores kirjanduses. 1905.aasta juulis avalikkuse ette astunud esikkogu "Elu tuli" oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili
aastatel mitu luulekogu, nagu suurt tähelepanu pälvinud "Lumevalgus...lumepimedus" (1966), millest sai kümnendi luule üks tähtteoseid. Kolmandas, 1965. aastal ilmunud kassetis debüteeris Jaan Kaplinski. Idamaistest usunditest ja loodusest inspireeritud Kaplinski, kelle läbimurdeteoseks sai noorsoo kultusraamat "Tolmust ja värvidest" (1967), arenes viljakaks poeediks, prosaistiks, esseistiks ja tõlkijaks ning sõnakaks ja teravaks kultuuripoliitiliseks esinejaks ning ühiskonnakriitikuks. Kassetipoeetide hulka kuuluva, isamaalise tonaalsusega luuletaja Hando Runneli esik- Doris Kareva ja Kalju Lepik
annaabi.ee 
