Naistele on sissepääs rangelt keelatud.Seal on säilinud Bütsantsi kunsti,eriti ikonograafia traditsioon. Olümpose mägi Põhja-Kreekas asuv Olümpose mägi on Kreeka kõrgeim tipp,mida vanad kreeklased pidasid oma 12 tähtsaima jumala eluasemeks. Mägi ise on 2917 m kõrge. Mäe jalamil kasvavad metsad ja makja,kõrgemal alpiniidud. Ateena Akropol Silmapaistev antiikaja ehitusmälestis on Ateena Akropol,mis on ka kõigist akropolidest tuntuim.Linnriik ehitas suurejoonelise usu-ja kultuskeskuse kõige tähtsamasse kohta Ateenas Akropoli mäele.Akropol on antiikaja olulisemaid ja iseloomulikumaid ehitisi. Apolloni pühamu Delfi linnas ja usukeskuses asus Apolloni Pühamu koos templi,teatri,aardekambrite, kujude,sammaskodade ja teiste kultus- ehitistega.Pühamus oli ametis preestritar, kes täitis oraakli ülesandeid.Pühamu suleti aastal 390 keiser Theodosiuse poolt. Tänaseks on mõned pühamuosad siiski säilinud. Knossose palee Kreeta saare suurim vaatmisväärsus on
riigi ühtsuse. Hüksoslasi jälitades tungis Ahmosis Palestiinasse, algatades nii Egiptuse edasitungi Aasia suunas. Sõjaretkega Nuubiasse taastas ta Egiptuse ülemvõimu kuni teise kärestikuni. Thutmosis I (1506 1493) laiendas ülemvõimu Nuubias kuni neljanda kärestikuni ja tegi eduka retke Süüriasse, püstitades võidusamba Karhemisi linna juures Eufrati kaldal. Riigi pealinna viis ta tagasi Memphisesse, Teebast aga kujundas suure- joonelise Amoni kultuskeskuse. Arvatavasti oli Thutmosis I esimene kuningas, kes lasi end matta kaljuhauda Teeba läänekaldal, pannes nii aluse valitsejate matustele Kuningate orus. Teebast sai riigi tähtsaim kultuskeskus, kus jumalate templid paiknesid jõe idakaldal, kuningate hauad koos hauatemplitega aga läänekaldal. Thutmosis II lesk Hatsepsut tõusis mehe surma järel riigi etteotsa, valitsedes 21 aastat oma kasupoja Thtumosis III eestkostjana (1479 1458). Tema peamiselt
Dzoser Vana-Egiptuse Vana riigi 3. dünastia kuningas, lasi rajada endale hauatempli hiiglasliku astmikpüramiidiga, pannas sellega aluse püramiidehituse traditsioonile. (Saqqarasse püramiid =Dzoseri püramiid) Thutmosis I Uue Riigi kuningas, laiendas ülemvõimu Nuubias kuni V kärestikuni ja tegi eduka retke Süüriasse, Riigi pealinna viis tagasi Memphisesse, Teebast kujundas suurejoonelise Amoni kultuskeskuse, kus jumalate templid paiknesid jõe idakaldal, kuningate hauad koos hauatemplitega aga läänekaldal. Hatsepsut Thutmosis II lesk ; tõusis mehe surma järel Egiptuse riigi etteotsa, valitsedes 21 aastat oma kasupoja Thutmosis III eestkostjana. rahumeelse valitsusaja silmapaistvamad saavutused =mereretk Punt'i + Deir-el Bahri hauatempli rajamine Thutmosis sai Egiptuse reaalseks valitsejaks pärast Hatsepsuti surma
prohvetina. Nii hakkas muhamed pidama kristlust ja juudi usku väärkas õpetuseks. Ühtlasi nägi end lõpliku prohvetina, kes pole kutsutud kuulutama usku mitte araablastele vaid kogu maailmale. Mekalased, eriti ülemkiht, suhtus vaenulikult ja umbusklikult. Seetõttu asus muhamed 622.a Jathribi linna, mis nüüd sai nimeks Mediina. Muhamedi lahkumist Mekast Mediinasse loevad moslemid tänaseni oma ajaarvamise alguseks. Mediinas käskis muhamed palvetada araablaste kultuskeskuse, Meka poole. 630.a naasis ta Mekasse ja kaks viimast eluaastat oli ta Meka ja ümbruskonna valitseja. Kaaba tempel pühendati üksnes Allahile, teiste jumalate kujud kõrvaldati. Kalifaat ja araablaste vallutused: Prohveti surma järel valiti asemik, kaliif, araabia riik = kalifaad. Esimesed 4 kaliifi muhamedi lähisugulased. Koraan nägi ette, et moslen peab usu nimel pingutama - dzihaad püha sõda islami eest ja muu-usuliste vastu , maailm jaguneb islami kojaks ja sõja kojaks.
teada, kas see kultiveeriti või kasutati looduslikult kasvavat. 10 aastatuhandel kliima külmenes ja 9. aastatuhandel juba kultiveeriti. Türgi territooriumil on teadaolevalt vanim megaliitiline ehitis Göbekli Tepe (küngas, milles on mitu sõõri, mis on piiratud steeridega, mis kandsid ilmselt katust. Steelid kujutasid loomi). Ilmselt oli tegemist kultusobjektina. Pärit on see 10 aastatuhandel. Selle kultuskeskuse lähedusest ei ole leitud asulat, ilmselt oli mitmete lähimate asulate kultuskeskus. Ei ole aga teada, kas nende elanikkond tegeles põlluviljelusega või mitte. Kui ei tegelenud, siis on tegemist ainulaadse sellise kultuskeskusega, sest kõik teised megaliitehitised on seotud põlluharijate asulatega. Samast piirkonnas on juba 7 aastatuhandel eKr leitud protokirjamärke, millega märgistati ilmselt kogutud andamit. Seal on ka suhteliselt suured hooned, milles ei ole märke majanduslikust
Sõjaretkega Nuubiasse taastas ta Egiptuse ülemvõimu kuni II kärestikuni. Amenhotep (Amenophis) I (1527 1505) lasi esimese valitsejana end matta kaljuhauda Teeba läänekaldal, pannes nii aluse valitsejate matustele Kuningate orus. Thutmosis I (1507 1494) laiendas ülemvõimu Nuubias kuni V kärestikuni ja tegi eduka retke Süüriasse, püstitades võidusamba Karhemisi linna juures Eufrati kaldal. Riigi pealinna viis ta tagasi Memphisesse, Teebast aga kujundas suurejoonelise Amoni kultuskeskuse, kus jumalate templid paiknesid jõe idakaldal, kuningate hauad koos hauatemplitega aga läänekaldal. Thutmosis II lesk Hatsepsut tõusis mehe surma järel riigi etteotsa, valitsedes 21 aastat (1490 1469) oma kasupoja Thutmosis III eestkostjana. Tema suhteliselt rahumeelse valitsusaja silmapaistvamad saavutused olid mereretk Punt'i ja oma Deir-el Bahri hauatempli rajamine Kuningate oru juures. Thutmosis III (1490 (1469) 1436) sai riigi reaalseks valitsejaks pärast Hatsepsuti surma
annaabi.ee 
