Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid Jan-Are Nursi Usukombed Usukombeid viidi algselt läbi varjatult. Ristiusu kultushoonete arhitektuurist saame aimu alles alates 4. sajandist. Esialgsed kogunemis paigad jõukate kogudusliigete elamud jne. 1.2. saj. kristliku kunsti ainsad allikad on katakombid. Jumala sõna e. Püha kiri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Katakombid.
Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. Kuigi vanimad käsikirjad pole paraku säilinud, on 5.-6. sajandist pärinevad käsikirjad nii kõrgetasemelised, et tunnistavad varasema arengu olemasolu. Usukommete täitmiseks oli kristlaastel tarvis hooneid, kuid jälitamise ja tagakiusamise olukorras pidid kristlased esialgu varjatult kokku tulema ning nende kultushoonete arhitektuurist saame rääkida alles alates 4. sajandist. Algul said kristlaste kokkutulekukohtadeks üksikute jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus. Seetõttu on 1.-2. sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks maa-alused koopad (katakombid), mille sintesse maeti surnuid. Katakombe on leitud mitmel pool Lähis-Idas, Itaalias jm. Osalt olid need looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö. Isegi Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900 kilomeetrini,
ei olnud lihtsalt peavoolu arhitekt, vaid leidlik ning innovatiivne kunstnik. Kirik on nii seest kui väljast palju elamusi pakkuv ning väga põnev. Seal kajastuvad erinevad sündmused nii piiblist kui ka igapäeva elust, mis kajastuvad inimestelt malli võetud skulptuurides. 1 EHITUSE ALGUS 1.1 Monumentaalse kiriku idee 19.sajandi jooksul lammutati progressi nimel kirikuid ning vägivallapuhangud tõid kaasa kultushoonete põletamise, rüüstamise ja hävitamise. Vaatamata sellele võeti 19.sajandi lõpul samas linnas ette monumentaalne kirik, mis oli mõeldud elustama nii iidsete gooti katedraalide ideaale kui ka kujunema kaasaegse religioosse arhitektuuri näidiseks. (1) Seesuguse suure plaani algatas väike usuühing, mis viljeles Püha Joosepi austamist. Usuühingu eesistuja Josep Maria Bocabella kuulutas välja kava ehitada kirik, mis oleks
ja piltide suhtes, pühakirja tähtsus tõi aga kaasa kristliku raamatumaali sünni. Egpituses kasutati papüürust, roomast hakkas levima pärgament, mis sobib kristlaste pühade tekstide säilitamiseks. Pärgamendile sai maalida ka värvilisi pilte, mis selgitasid teksti, nii tärkas kristlik raamatumaal e miniatuurmaal. Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis hooneid, kuid jälitamise ja tagakiusamise tõttu pidid kristlased esialgu varjatult kokku tulema ja nende kultushoonete arhitektuurist saame rääkida alles 4.sajandist. 1.-2. Sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks saab pidada maa aluseid katakombe, kuhu maeti surnuid. Osalt olid need looduslikud koopad ja osalt inimeste kätetöö. Otse rooma linna all ulatus käikude kogupikkus 900 km'ni, moodustades mitmekorruselise labürindi. Katakombides on esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina ja laemaalid. Üldilmelt meenutavad rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi
annaabi.ee 
