Rahval polnud seesugust mütoloogiat, aga see omistati talle, rahva kõige ärksamad pead võtsid selle innustusega omaks, ja too nn. pseudomütoloogia on eesti rahva elus, rahvuslikus liikumises mänginud suuremat osa kui mõnel teisel rahval tema ehtne ja teaduslikult tõestatav pärismütoloogia kunagi.” Faehlmann võttis Taara omaks, püüdis tõestada, et omaks oli võetud monoteism, so usundi kõrgem tase. Taara nimega seostati Tartut, pidas Tartut muiste Eesti usundi kultusekohaks. Faehlmanni muistendid olid saksakeelsed, peamiseks eesti jumalaks Vanemuine. Loomislugudes teisigi jumalikke olendeid (Koit ja Hämarik, Vanemuine tütar Juta, Ilmarise poeg Endel jt). Faehlmanni pseudokangelased omandasid aja jooksul reaalse tähenduse. Alguses ka teadlased tunnustasid pseudomütoloogiat, kuid ajapikku see muutus, nt Jakob Hurt suhtus sellesse väga ettevaatlikult. Eestlaste ainujumal Taara, Vanaisa ehk Vana Kangelased ehk Kaleviidid:
nt Arnold Knüpffer väitsid, et tegemist on vana algupärase nimega, millel leidub vasteid obiugri keeltes. Tegelikult on Taara meelevaldne tuletis Tharapitast. Jäljed Thorist Lääne- Eesti uskumusestes on tuntud kujul tooru. Faelmann ja Kreutzwald võtsid Taara innukalt omaks. Faelmann püüdis isegi tõestada, et Taara kultusega olid muistsed eestlased jõudnud monoteisimi. Ta seostas Taara nimega ka Tartu, mida pidas muistse eesti usundi keskseks kultusekohaks. Kreutzwald seevastu ei seostanud Taarat monoteismiga, kuid ka tema jaoks oli Tartu ,,vana õnnistatud Taara paik", kus Taaramäel oli kord Taara tammik. 19. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest "vanade eestlaste" laulujumal? Eesti rahvaluules leidub jälgi laulujumalast, kelle nimi pole säilinud, kuid kelle lähedaseks vasteks on soome Waine-moinen (Ganander 1822, lk. 2627). Tegelikult oli "soome Orfeus"
Rahval polnud seesugust mütoloogiat, aga see omistati talle, rahva kõige ärksamad pead võtsid selle innustusega omaks, ja too nn. pseudomütoloogia on eesti rahva elus, rahvuslikus liikumises mänginud suuremat osa kui mõnel teisel rahval tema ehtne ja teaduslikult tõestatav pärismütoloogia kunagi.” Faehlmann võttis Taara omaks, püüdis tõestada, et omaks oli võetud monoteism, so usundi kõrgem tase. Taara nimega seostati Tartut, pidas Tartut muiste Eesti usundi kultusekohaks. Faehlmanni muistendid olid saksakeelsed, peamiseks eesti jumalaks Vanemuine. Loomislugudes teisigi jumalikke olendeid (Koit ja Hämarik, Vanemuine tütar Juta, Ilmarise poeg Endel jt). Faehlmanni pseudokangelased omandasid aja jooksul reaalse tähenduse. Alguses ka teadlased tunnustasid pseudomütoloogiat, kuid ajapikku see muutus, nt Jakob Hurt suhtus sellesse väga ettevaatlikult. Eestlaste ainujumal Taara, Vanaisa ehk Vana
Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejärel viidi sisse maakummardamise kultus. Maa kehastas elujõudu, viljakust ja paika, kuhu lähevad surnute hinged. Delfi oraakel kuulutas välja surnute õigused, Apolloni preestrite kätte koondus juriidiline õigus (Apollon andis Orestesele loa oma ema tappa). Tekkis Demeteri kultus ehk maakultus. Demeter pani need, kes eluajal olid õilsad olnud Elüüsiumiväljadele elama, kui nad surid. Demeteri kultusekohaks oli Eleüse linnake Ateena lähedal, seal oli suur Demeteri tempel ja seal toimusid Demeteri müsteeriumid. Kultuse juures oli teatraalne element. Apolloni ja Demeteri kultused olid väga esoteerilised pühendatuid väga vähe. Demeteri ja Apolloni kultusel oli aristokraatlik iseloom. Tekkis vajadus demokraatlikuma rahvakultuse järele. Dionysose kultus lubas paradiisi siin ja praegu. Kustutati piir inimese ja looduse vahel. Vallandusid inimese ürgsed ja stiihilised instinktid
annaabi.ee 
