inimkonna minevikku. Ajalooallikaid jagatakse alljärgnevalt: a) Esemelised allikad (e inimkätega loodud esemed). Varasemate ajalooperioodide esemeliste allikate uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leitud esemelised allikad e muistised jagunevad: - kinnismuistised muistised mis on paiksed (n asulakohad, muinaspõllud, ehitised, kultusekohad, matmispaigad jm). - irdmuistised töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted, leitud luukatked jm. Leitud esemeliste allikate põhjal üritatakse arheoloogide poolt rekonstrueerida varasemate ühiskondade toimimise põhimõtteid ning olmet. b) Kirjalikud allikad: - Riikide ja valitsejate ametlikud teadaanded, loendid nende silmapaistvatest tegudest. - Raidkirjad ja ürikud. - Seadustekogud ja pühakirjad
Inimene omandab kontrolli toiteallikate üle. Edukam jahipidamine. · Isak Rothovius (1640): "Kui nad on karu küttinud, siis nad korraldavad peo, kus joovad karu pealuust, mörisevad nii nagu karu möriseb, ja nii kuulukse nad hankivat head küttimisõnne." (Haavio 1967: 15.) 27. Missuguste mütoloogiliste kujutelmadega on G. Ränk seostanud eesti regilauludes ja soome loitsudes esineva hiiehobuse? Hiies sündinud või seal asuv hobune. Eesti hiis ja soome hiisi: kultusekohad vabas looduses, seosed loodushaldjatega, ka surnutekultusega. Hiiehobuse seos haigustega. Hobune kui hiie suguluses, ka kui hiie sohilaps. Soome loitsudes soovitatakse taudil võtta hiiehobune ja sellega minema ratsutada (katkuküüditamine). Sellesarnaselt esineb ka vormel 'kiitsakale kibu, varesele valu, mustalinnule muu haigus', kus loom on justkui haiguse ülekandemeedium, kes viib halva eemale. Siberis ja Lapimaal olnud selleks
marmorplokkidesse raiutud renne. Ruumides kivist mööblit: kivist välja raiutud, krohvitud ja värvitud lauad, pingid, seinakapid. Paleede seinad kaetud värvilise krohviga, kaunistatud joonmustrite ja lihtsate geomeetriliste ornamentidega. Erinevate paleede omavaheline suhe ei ole selge. On oletatud nt linnade liitu. 30 Sellest perioodist palju asulakohti. Asulate juurde kuulusid sageli kuppelhauad (tholos) ja kultusekohad koobastes ja mäetippudel. Paleede ümbrusesse tekkisid asustuskeskused. Ehitati kolmekorruselisi maju, fassaadid sümmeetriliselt. Matmiskombed Lõuna-Kreetal tholosed; Kesk- ja Põhja-Kreetal veel ka koobastesse. Keraamika Kesk-Minose II perioodil rohkelt savist kujukesi (inimesed, loomad). Nõudes Kamarese stiil nimi Kamarese lähedalt sissevarisenud kultusekoopast, kust leiti rohkelt keraamikat. See stiil kõige dekoratiivsem, iseloomulik: heledad maalingud
vertikaalsete ja horisontaalsete rütmide omavaheline pinge, valguse ja pimeduse vitlusest sündinud liikumine, dekoratiivse kaunistuse dünaamika. Knossose palee on olnud tenäoliselt Kreeta kige esinduslikum loss, see kolmekordne ehitis paiknes 20 000 m2 suurusel pinnal. Lossis oli kolme erinevat tüüpi ruume: 1)valitsejate eluruumid ja kultusruumid. Nende hulka kuulusid sisseehitatud mööbliga troonisaal, mis oli ühest küljest ühendatud kultusbasseiniga, mned kesksed kultusekohad nagu kaksikkirveste saal ja piilaritega kaunistatud keldriruum nn. piilarkrüpt; 2)hoidlad koos sinna juurde kuuluvate ruumidega (kreeta palee oli vahetuskeskus); 3)töökojad ja materjalilaod (nt. pronksivalukoda, kangrutöökoda, keraamikatöökoda, veinivalmistamis-ja llepruulimiskojad). Paleedel oli hästikorrastatud veevärk. Paleedel oli 17 hästisäilinud veevärk
annaabi.ee 
