Seletus koosneb kahest osast: seletatava tõsiasja või sündmuse kirjeldusest ja teatavale seaduspärasusele (nt põhjuslikule seosele) rajanevast “seletajast” . Seletus on suunatud minevikku. Nt Malle ja Kalle väljusid käsikäes kinost. Hüpoteetilised võistlevad seletused: 1) Malle ja Kalle on õde-venda 2) Malle ja Kalle on head sõbrad 3) Malle ja Kalle käivad ja armastavad üksteist Seletuse aluseks ehk seletajaks on teatav kulturoloogiline reeglipärasus: tavaliselt käivad käest kinni üksteisele lähedased inimesed – õed-vennad, sõbrad, armastajad. Seletusel puudub järeldusotsus, seega ka erinevus otstarbes. Kirjeldus, seletus, väide o Väide – üksik ilma eeldusteta järeldusotsus. Kui see ei toimi varjatud eeldustega järeldusotsusena, siis ei ole see argument. o Kirjeldus – kirjeldus on hulk väiteid, millel ei ole mitte argumenteerimise
saj alguseni - Rahvastepsühholoogia kulturoloogilised uuringud ja psühholoogia, rahva vaimu kannab endas üks kindel rahvas või rahvus. Rahva vaim sisaldab endas psüühilist omapära. Uuriti erinevate rahvaste kultuurilist omapära ja selle põhjusi. - Ajakiri "Rahvaste psühholoogia ja keeleteadus" (Steinthal ja Lazarus) avaldati uurimusi keelte, kommete, tavade ja uskumuste kohta. Veelkordne eraldumine 1886 on psühholoogia algusaasta. - Psühholoogiline ja kulturoloogiline suund, määravam sel perioodil viimane. - Wundt uuris psüühilisi protsesse (taju, mälu, mõtlemine, kõne). 1900-1920 avaldas 10 köitelise "Rahvaste psühholoogia". - William Sumner etnotsentrism (raamatus "Folways"), antakse hinnanguid teistele rahvustele lähtutes oma rahvuse väärtustest. Eurotsentrism, afrotsentrism, russotsentrism, estotsentrism... Rahvavaimu ideed on kasutatud palju rassilise ja rahvusliku vägivalla põhjendamiseks. Massipsühholoogia
süütundega kurjategijad. Hälbekäitumise teel seaks kurjategijat kiustades teda kuritegelikust käitumisest eemaldada. Isik võib hälbeläitumisse sattuda, kujutades ennast sotsiaalse loomane ehk seksuaaltung (libido) viib teda edasi. Loomad võivad vahekorda astuda igal pool inimest distsiplineerib aga ühiskond. Seepärast leiabki tee (nt. kuritegevuse juurde, põhjuseks seksuaalne rahuldamatus).Kompensatsioon millegi muu tegevuse näol. Kulturoloogiline seletus. E.Satherland. Hälbekäitumist inimene õpib kogu igat teist käitumisvormi. Ka kurjategijatel on oma kultuur ja väärtushinnangud. Tekib grupi sisene kultuur subkultuur. See tekib neis grupeeringutes ise. Subkultuuri hälbeteooria kurjategijaks kujuneb isik eeskujude mõjul. R.K.Merton teooria lähtub anoomia teooriast, aga eriti rõhutab tema seda, et kurjategijaks saab inimene seetõttu, et ühiskonnas traditsiooniliste vahenditega ei saa inimene oma
d. Mitteformaalsed grupid liikmed on koondunud mingite huvialade sarnasuse tõttu (klubid). e. Kollektiivne käitumine grupiline käitumine, kus situatsiooni lahend sõltub sellest kelle käitumine võetakse eeskujuks. 4. Suhteline lähenemisviis (tuleneb sõnast SUHE) selle järgi on oluline uurida inimese ja ühiskonna omavahelisi suhteid ja inimeste ja omavahelisi suhteid nende sotsiaalsest positsioonist ja rollidest lähtuvalt. 5. Kulturoloogiline lähenemine tuleneb sõnast KULTUUR analüüsitakse ja selgitatakse välja ühiskondlikud väärtused, ühiskondlikud kirjutamata/tud reeglid, ning reeglites sisalduvad käitumisnormid. Kõiki neid 5 lähenemisviisi ühendab see, et töötlemine toimub statistilis- matemaatilismeetoditega. Õigussotsioloogia ülesanne on tegelda õiguse olemisega, selgitada ja arendada indiviidi, ühiskonna ja õiguse seoseid. Nii
annaabi.ee 
