Üraskite puhul ei tohi jätta hukkunud või mahalangenud puid metsa Kasutada mitmesuguseid feromonpüüniseid Langetada püünispuid ja pärast nende asustamist üraskite poolt need metsast välja vedada. Kasulike putukate säilitamine ja levitamine Metsale kasulikele lindudele soodsate elu- ja pesitsemistingimuste loomine Hoiduda kultiveerimast esimese aasta lanke, et vältida juurekahjurite levikut Männikärsakad o Eestis 3 liiki: harilik, suur ja väike männikärsakas, neist levinum ja ohtlikum on harilik männikärsakas o Haude rajab männikärsakas eelmise aasta kuuse- ja männikändude pindmistele juurtele o Reeglina näritakse istutatud taimede koort, vanuses 2-6 aastat
juuniks; 1. maist kuni 31. augustini raiutud puit ühe kuu jooksul raie tegemisest arvates. ● Langetada püünispuid ja pärast nende asustamist üraskite poolt need metsast välja vedada. ● Kasutada mitmesuguseid feromoonpüüniseid. ● Kasulike putukate, nt sipelgad, säilitamine ja levitamine. ● Metsale kasulikele lindudele (rästad, tihased, puukoristajad, kärbsenäpp jt) soodsate elu- ja pesitsemistingimuste loomine (pesakastid). ● Hoiduda kultiveerimast esimese aasta lanke, et vältida juurekahjurite levikut. See on eriti oluline männikultuuride puhul. Kõigi aegade suurim üraskikahjustus maailmas oli P. Ameerikas, Briti Columbias levinud üraskikahjustus, kus 2007.a. ulatus kahjustatud pind 10 milj. ha ja maht 700 milj. tm (so rohkem kui Eesti 100 aasta raiemaht!!!). Kahjustajaks Denroctonus ponderosa, kes on meie hariliku hiidüraski sugulane. Kahjustab põhiliselt keerdmändi. Selle kahjustuse
maiks, kui see pole võimalik siis materjal koorida. Sellega hoitakse ära nende asustamine üraskite poolt. 2. Langetada püünispuid ja pärast nende asustamist üraskite poolt need metsast välja vedada. 3. Kasutada mitmesuguseid feromonpüüniseid. 4. Kasulike putukate, näit. sipelgad, säilitamine ja levitamine. 5. Metsale kasulikele lindudele (rästad, tihased, puukoristajad, kärbsenäpp jt.) soodsate elu- ja pesitsemistingimuste loomine (pesakastid). 6. Hoiduda kultiveerimast esimese aasta lanke, et vältida juurekahjurite levikut. See on eriti oluline männikultuuride puhul. Männikärsakad Hylobius spp. On kärsaklaste sugukonda kuuluvad mardikad. Eestis leidub 3 liiki: harilik-, suur- ja väike männikärsakas, neist kõige levinum ja ohtlikum on harilik männikärsakas. Mardikate nukustaadiumist või talvitumiskohast väljumine algab tavaliselt mai esimesel poolel, kui öökülmi pole mõne päeva jooksul enam olnud. eriti intensiivne
maiks, kui see pole võimalik siis materjal koorida. Sellega hoitakse ära nende asustamine üraskite poolt. 2. Langetada püünispuid ja pärast nende asustamist üraskite poolt need metsast välja vedada. 3. Kasutada mitmesuguseid feromonpüüniseid. 4. Kasulike putukate, näit. sipelgad, säilitamine ja levitamine. 5. Metsale kasulikele lindudele (rästad, tihased, puukoristajad, kärbsenäpp jt.) soodsate elu- ja pesitsemistingimuste loomine (pesakastid). 6. Hoiduda kultiveerimast esimese aasta lanke, et vältida juurekahjurite levikut. See on eriti oluline männikultuuride puhul. Negatiivset mõju metsale võivad avaldad ka mõned imetajad ja seda jällegi vaid juhul, kui nende arvukus on liiga suur. Üks olulisemaid neist on Põder. Põdra arvukus hakkas Eestis tõusma seitsmekümnendatel- kaheksakümnendatel aastatel. 1990. a. loendati Eestis 16 000 põtra. Alates
annaabi.ee 
