umbrohi ja taime juured mulla alla matta. Kündmise käigus hävivad umbrohud ja korjatud kultuuri juured. Künnisügavus peaks olema ligikaudu 20cm Kündi tehakse 2x aastas, kevadel ja sügisel. Kündmisel on oluline et ader oleks õiges asetuses ja et vaod oleks ühtlased ning vaoharjad võiks olla märgatavad. Künnivao peal ei tohi olla mitte mingi sugust haljasmassi, juurikaid ega heina. Kobestamine Mulla kobestamiseks kasutatakse kultivaatorit. Mullaharimisel muld kobestatakse, õhutatakse, segatakse ja murendatakse, umbrohujuured lõigatakse läbi või eemaldatakse, põllupind tasandatakse ning väetis segatakse mullaga. Eristatakse laus- (töödeldakse kogu põllu pind) ja reaskultiveerimist (taimeridadevaheline kultiveerimine ehk vaheltharimine), külvieelset, külviaegset (kultivaatorkülvikuga), külvijärgset (reaskultivaatoriga) ja koristusjärgset (tüükultivaatoriga) kultiveerimist
edasiliikumise kiirusest ja tööorganite omadustest C-kujulise ankruga kobestuskäpad: - vibreerivad halvasti - toovad alumistest kihtidest toorest mulda pindmisesse kihti - nende eriveotakistus on suurem S-kujulise ankruga kobestuskäpad vibreerivad töötlemisel hästi nii piki- kui põikisuunas, mistõttu muld mureneb tunduvalt paremini. Külvieelsel kultiveerimisel oleks kõige otstarbekam kasutada S-piidega kultivaatorit: - elastsed S-piisid iseloomustab hea elastsus, mis on oluline kiviste muldade harimisel; vibreerimine aga vähendab pii veotakistust - hästi vibreeriv käpp kisub ja raputab mullast paremini välja umbrohtude juuri ja võsundeid Miks valida S-piidega kultivaator? 1) ei ummistu taimejäänustega 2) talub hästi kive 3) eriveotakistus on tunduvalt väiksem 4) hea umbrohutõrje
kui mullaniiskus seda võimaldab. Künnisügavus olgu 15-12 cm. Kultiveerimise-äestamise sügavus ei pruugi olla suur (6-8cm), sest muld on tänu künnile niikuinii sügavamalt kobestatud . pealegi kisub sügavam kultiveerimine asjatult sõnnikut pinnale. 16) Kartuli mahapaneku-eelne mullaharimine Kartuli külvieelne mullaharimine sõltub sellest, millal on antud sõnnik. Kui seda on tehtud sügisel, algab kevadine mullaharimine libistamise või äestamisega. Selleks kasutada kultivaatorit agregaadis äketega. Harimise sügavus on sama, mis söödajuurviljadel. Kui sõnnik on antud talvel või varakevadel, on harimine sama mis söödajuurviljade puhul, välja arvatud külvieelne rullimine, mis pole siin vajalik. 17) Külvijärgne mullaharimine Mullaharimine jätkub külvi järelgi külvide hooldustöödena. Selle ülesandeks on mitmesugused sõltuvast kasvatavast kultuurist. a) taliteraviljade külvijärgsed hooldustööd algavad sügisel ja kestavad talvelgi.
olla vähem intensiivne. Kui põllul on rohkest juurumbrohtu, siis tuleks kasutada passiivsete tööorganitega harimisriistu. Sobivad S-piidega lausharimiskultivaatorid agregateerituna pii- või pulkäketega. Tihendusrullidega agregateerimisel umbrohutõrje efekt väheneb. Selliste kultivaatorite kasutamisel peetakse optimaalseks töökiiruseks 10...12 km/h. Teraviljade külviks maa ettevalmistamine on parem, kui selleks kasutatakse S-piidega kultivaatorit. Võrdluskatsed rähksel liivsavimullal näitasid, et S-piidega kultivaatoriga harimisel oli odra terasaak 290 kg/ha ehk 7,2% suurem kui C-piidega kultivaatoriga harimisel. Mullapinnale laotatud mineraalväetisi viivad mulda aktiivsete tööorganitega harimisriistad (horisontaal- või kahvelfreesid). Katsed on näidanud, et viimastega viidi pinnalelaotatud mineraalväetistest teraviljale optimaalsesse sügavusse 50...70% ja kultivaatoriga vaid 20...30%.
Sitkeid bituumeneid kuumutatakse, kuni vesi on täielikult eraldunud. Sel juhul bituumeni pind enam ei vahuta. Mustsegusid võib valmistada soojalt või külmalt. Neid valmistatakse kas alalises (statsionaarses) segistis või liikursegistis. Mustsegusid ei pea kohe paigaldama. Neid võib teatud aja laos säilitada. Höövlisegu valmistatakse otse tee peal. Materjalide segamiseks kasutatakse: greiderit, teefreesi, kultivaatorit, mõnda muud seadet abil, mis võimaldab materjale segada. 180 Niiske materjali korral võib vee sidumiseks juurde segada lupja või põlevkivituhka. 13.9. Asfaldi regenereerimine Asfaldi regenereerimine seisneb vana asfaldikatte uuesti kasutamises. Vana asfaltkate eemaldatakse teekattelt peamiselt freesimise teel. Saadakse asfaldipuru. Seda võib vajaduse korral veel purustada ja sõeluda.
annaabi.ee 
