41 17.10.2011 Pärnu rannahotell (Siinmaa, Soans, Nürnberg 1934) Interjöörid olid dekoratiivsemad ja kasutusel oli palju art deco elemente 42 17.10.2011 Kohvik "Kultas" interjöör. (Elmar Lohk 1936) kordamine. Funktsionalismi lemmikhoonetüübiks jäi ka Eestis eramu. Olev Siinmaa eramu Pärnus (1931--33) 43 17.10.2011 Dekoratiivsete elementide kasutamine (sepis); hoone on geomeetriline ja asümmeetriline
kaasa. Vahepeal pöördub Inge veel oma onu Otto Tammiku poole. Otto Tammik on ärimees ja oskab kindlasti selles osas aidata. Inge räägib Ottole Anni väljapakutud ideest 1 Silbergleighide poole pöörduda ja Otto Tammik otsustab teoinimesena seda ka kohe teha. Silbergleighide perekond nõustub ning kaup on samahästi kui tehtud. Kui Inge samal õhtul Anni ja Gerdaga kohvikus ,,Kultas" kohtub, tutvustab Gerda neile oma kavaleri, kelleks osutub leitnant Paju. Inge ja leitnant teevad mõlemad näo, nagu kohtuksid esmakordselt. Südames on Inge leitnantisse armunud. Enne kirikumõisast lahkumist saab vana praost Tammik veel viimase ülesande. Alt-Mihkli talu vana peremees hakkab surema. Ta on kogu majapidamise juba aastate eest lastele jätnud, kuid nüüd tunneb ta, et lõpp on lähedal ja palub praostil veel viimast korda teda vaatama tulla
määral, ja muretsemiseks ei ole põhjust. [...] Natside ideoloogia levis Eestis elavate baltisakslaste hulgas. Nad asutasid Saksa Klubi, kuulutasid end aarialasteks ja hakkasid looma natsistlikke löökrühmi. Kuid 1933. aastal kuulutas politsei nende tegevuse Eesti Vabariigi vastaseks ja klubi aeti laiali. Aastatel 1934-1940 mingeid tõsiseltvõetavaid antisemiitlikke juhtumeid Eestis ei olnud. Meenub ainult üks kurb intsident. Nimelt ühel õhtul kästi kohviku „Kultas“ saalist lahkuda seal olnud juudi seltskonnal, kuna nad häirivat eestlasi. Hiljem paluti selle pärast vabandust. Teine juhus tegi juutidele palju nalja. Elvas käis suvitamas palju juute. Ühel ööl võtsid kohalikud poisid maha vaksali hoonel olnud sildi „Elva“ ja panid asemele „Jeruusalemm“. [...] Mõned eestlased arvavad, et juudid on liiga tundlikud, et nad näevad sageli vaenlasi seal, kus neid ei olegi. Aga sellest tuleb aru saada
49 koosseis võimaldama esitada repertuaari lööklauludest džässilike paladeni. Sellest tulenevalt oli neis kõigis “kohustuslike” instrumentidena viiul ja akordion ning enamik muusikutest mängis mitut pilli, mis võimaldas ka väikeses ansamblis kõlalist mitmekesisust saavutada. Vokalistide osa Tallinna tantsuorkestrites oli suhteliselt tagasihoidlik. Kuigi on teada, et Red Hot Ramblersis laulis 1927–28 Nikolai Kultas, kes oli 1926. aastal laulmist õppinud Tallinna Konservatooriumis A. Arderi juures, lauldes mõnda aega ka Estonia kooris (Lauri 1999: 14), ning Bi-Ba-Bo lauljaks oli samal ajal Artur Rinne, ei ole teiste orkestrite koosseisudes ega ka samade orkestrite hilisemates nimistutes lauljaid mainitud. Tõenäoliselt oli põhjuseks heli- võimenduse puudumine, milleta hääle kuuldavakstegemine oli problemaatiline. Lauljad ilmu- sid Tallinna tantsuorkestritesse uuesti 1930
annaabi.ee 
