· Kasutati vaase ja ovaalseid medaljone · Sisekujundus tagasihoidlik, lihtne o Ornamentikas kasutati kreeka-rooma eeskuju (hammaslõige, helmisnöör, munavööt, meander) o Rippuva rätiku-vaniku motiiv o Trofeekimp võidusümbolina(vaenlaselt ära võetud relvad ja lipud, pärit Vana-Roomast) o majesteetlikud lõvi- ja kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma- või kullijalga kujutavad mööblijalad Ehitised: Pr. - Madeleine`i kirik, Pantheon, Tähe võidukaar Pariisis Am. Virginia Ülikool, Valge Maja, Kapitoolium Venem. v.kl. - Kunstide Akadeemia, Gostinõi Dvor (kaubahoov), Marmorpalee k.kl. Andrejan Zahharov Admiraliteedihoone Andrei Voronihhin Kaasani peakirik Carlo Rossi linnaehituslikud ansamblid,
ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni aegsel Prantsusmaal, ehitasid rohked pronksilustused, mis olid laenatud Idamaade ja Rooma keisririigi aegsest kunstist.Moodi tulid majesteetlikud lõvi ja kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma või kullijalga kujutavad mööblijalad. Ornamendid olid taas sümmeetrilised. Muusika ja teater: Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat
leitud suurejoonelisust. Temaatikas kujunes välja hierarhia: "madalate" zanritega tegeleja määras end "väikeste" meistrite hulka. Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis on portree. Ka tarbekunst ja sisustus püüdsid järgida antiikseid eeskujusid. Rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikud lõvi- ja kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma- või kullijalga kujutavad mööblijalad. Ornamendid olid taas sümmeetrilised. Kopeerimise, elukauguse ja liiga rangete reeglite tõttu oli klassitsism 19. sajandi keskpaigaks muutunud juba ilmseks piduriks kunsti edasisele arengule. Klassitsism haaras kõiki kunsti ja tarbekunsti alasid. Temale järgnes 19. sajandi jooksul terve rida kiiresti vahelduvaid stiile, millest ükski ei suutnud end enam kõikidel kunstialadel võrdselt maksma panna
Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni- aegsel Prantsusmaal, ehitasid rohked pronksilustused, mis olid laenatud Idamaade ja Rooma keisririigi aegsest kunstist.Moodi tulid majesteetlikud lõvi- ja kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma- või kullijalga kujutavad mööblijalad. Ornamendid olid taas sümmeetrilised. 2.1 Muusika ja teater Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja
Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis on portree. Tähtsamad esindajad on Jacques-Louis David, Jean-Auguste-Dominique Ingres, Anselm Feuerbach Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Ka interjöörid ja tarbekunst püüdsid järgida antiikseid eeskujusid. Rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikud lõvi- ja kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma- või kullijalga kujutavad mööblijalad. Ornamendid olid taas sümmeetrilised .
Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni aegsel Prantsusmaal, ehitasid rohked pronksilustused, mis olid laenatud Idamaade ja Rooma keisririigi aegsest kunstist.Moodi tulid majesteetlikud lõvi ja kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma või kullijalga kujutavad mööblijalad. Ornamendid olid taas sümmeetrilised. Maalikunst ja skulptuur. Klassitsistlik maalikunst armastas lihtsust ja selgust kujutamislaadis, ülevust ja õpetlikkust teemades. Kuna antiikskulptuuri tunti hoopis paremini kui sama ajastu maalikunsti, meenutavad inimesed klassitsismiaja maalidel oma selgete vormide ja rõhutatud piirjoontega pigem skulptuure. Värvidele pöörasid kunstnikud vähe tähelepanu, need olid tihti tuhmid, varjunditeta