kogunenud väetiste, taimekaitse- ja putukamürkide mõju võib kudu ja kulleste jaoks olla surmav. Väetisosad võivad olla ka surmavad moonde läbi teinud isenditele. Teiseks elupaikade hävimise põhjuseks saab tuua rannikumere reostatuse kuna merevesi toob ajutiste üleujutustega liigselt toitaineid niidule, soodustades taimestiku kiiret vohamist. Mereveega üleujutatud sigimlompides võib kiire aurumise tulemusena tõusta kõrgeks ka vee soolsuse, mis teatud piirnormi ületamisel muutub kullestele eluohtlikuks. Veel on mõjutanud liikide püsimajäämist traditsioonilise maakasutuse muutumine, rannaniitude roostumine ning võsastumine. Suur osa kõre kunagistest elupaikadest rannaniitudest, on tänaseks kinni kasvanud ning seetõttu kõredele ebasobivaiks muutunud. Kriitiliseks ohuteguriks on elupaiga kompleksi hävimine. Teiseks põhjuseks on röövluse mõju. Looduslikes kõreasurkondades on kiskluse mõju tavaliselt väike ning seda tuleb aktsepteerida kui looduse loomulikku osa
lõunas levinud ka Põhja-Itaalias, Põhjas puudub praktiliselt Skandinaavias). Eestis levinud peamiselt Lõuna ja Ida-Eestis, aga ka Noarootsis. Puudub Lääne-Eestis ja enamikul saartel. Vangistuses eluiga kuni 14 aastat, looduses lühem. Toitumine ja vaenlased Täiskasvanud söövad peamiselt maismaa selgrootuid, vahel sekka ka veest liuskureid ja ujureid. Kullesed toituvad peamiselt vetikatest. Noorloomad toituvad peamiselt kärbestest ja kärbsetõukudest. Kullestele on ohuks mõned kalad. Täiskasvanuid söövad haigrud, toonekured, kärplased. Pilte tiigikonnast Tänan kuulamast !
metsakahjureid. Kahju võivad teha nii mardikate valmikud kui ka vastsed. Ujurlaste hulka kuuluvad vees elavad voolujoonelise kehaga mardikad, kelle tagajalad on muutunud ujujalgadeks. Kuigi nad on eluga vees hästi kohastunud, vajavad nad hingamiseks siiski atmosfääriõhku, mistõttu peavad nad aeg-ajalt veepinnale hingama tulema. Kaitseks märgumise vastu on ujuri keha kaetud õhukese õlikihiga. Ujurid on aplad röövloomad, kes tungivad kallale mitte ainult veeselgrootutele, vaid ka kullestele ja kalamaimudele. Röövtoidulised on ka ujurite vastsed. Meie tiikides ja järvedes on väga tavaline kollaserv-ujur, kelle kolme sentimeetri pikkune rohekasmust keha on ääristatud kollase vöödiga. Võrdlemisi haruldane on kuni nelja sentimeetri pikkune järvedes elav laiujur. Sitasitika pikkus on 16-27 mm, tegutseb avamaastikel ja hoonete ümber. Mardiklaste hulka kuulub põrniklaste sugukond . Sitasitikas on üks Eestis elutsevatest sitikate liigist
PALJNEMINE Kevadel, kui kärnkonnad talveunest ärkavad, võtavad nad ette massilise rände paljumispaikade poole. Nad kogunevad alati kindlaks kujunenud tiikide juurde. Kärnkonnad kasutavad kudemiseks alati ühte ja sama veekogu, eelistades 2540 cm sügavusi ja kõrkjate vahel asuvaid paiku. Kui isased jõuavad kudemispaika meelitavad nad krooksudes emaseid ligi.Kõrnkonnad munevad korraga palju mune. Koorunud kullesed on 1,3 cm pikad. Tasapisi tekivad pisikestele kullestele ka koivad, ning saba kaob. Täiskasvanuks saavad kärnkonnad harilikult kolme kuni seitsme aastasena. TÄNAN KUULAMAST!
Mudakonn Pelobates fuscus Laurenti · Areng Koorunud kullesed arenevad alguses veekogu põhjamudas, vastse staadium kestab 90...110 päeva. Mudakonna kullesed on erakordselt suurte mõõtmetega - augusti lõpuks on nad 15...17 cm pikkused. Moone toimub sügisel, enne talvitumist. Kui keskkonnatingimused on ebasoodsad, ei jõua nad moonduda ja võivad talvituda ka vastsejärgus. Kullesed elavad vees 3...4 kuud. · Koht ökosüsteemis Kullestele on vaenlasteks ujurid, noorloomadele rohelised konnad ja nastikud, täiskasvanud mudakonnadele mägrad, rebased, siilid, mutid, erinevad linnud. Rohukonn Rana temporaria L. Rohukonn Rana temporaria L. · Kehamõõtmed Kehapikkus on kuni 10 cm. · Levik Eestis ja maailmas On levinud kogu Euroopas, välja arvatud Pürenee poolsaarel; idas ulatub levila Uurali taha, põhjas Põhja-Jäämereni, lõuna pool leidub Prantsusmaa lõunaosas ja Itaalias
org/NZ+Frogs/Conservation.html 04.10.2009) 2.2.4.Saaste Kõige ohtlikumad on happevihmad. Alumiinium, kaadium, raud, tsink ja vask on kõik konnadele mürgised. Lähtudes kaladele tehtud uuringutest saame väita, et niklil, mangaanil ja pliil on konna populatsioone kahjustav mõju. Orgaanilised herbitsiidid ja pestitisiidid tihti tekitavad mutatsioone ja surmi konnade seas. 1997. aastal ilmunud artikkel näitas , et senini kahjutuks peetud herbitsiid ,,Roundup" on äärmiselt toksiline kullestele ja täiskasvanud konnadele. Selle herbitsiidi uuemat ja arvatavasti kahjutumat vormi kasutavad Uus-Meremaal talupidajad ja aednikud siia maani. Teatud kemikaalid nagu DDT ja PCB meenutavad hormoone ja võivad põhjustada steriilsust konnade kui ka inimeste seas. (http://www.nzfrogs.org/Amphibian+Extinction+Crisis.html 04.10.2009) 2.2.5.Kliima muutused Kasvuhooneefekti kirjeldati esimest korda üle 100 aasta tagasi ja selle mõjusid teatakse hästi.
Küljejoone süsteem (tajub vee liikumist) degenereerub Närvisüsteem läbib suured muutused (osa neuroneid kaob, osad tekivad juurde, osad vahetavad märklauda) o Kullese neuraalharja päritolu kõhreline kolju asendub peaaegu täielikult luukoega (remodelleerimine, proliferatsioon, apoptoos) o Kuna veeline eluviis lülitub ümber peamiselt maismaalisele eluviisile, siis kaotatakse kullestele omane sabauim/sabaosa (apoptoos ja makrofaagid) ja kasvatatakse jäsemed. o Lõpused degenereeruvad ja arenevad kopsud o Vereringesüsteemis vahetatakse kullese hemoglobiin täiskasvanu hemoglobiini vastu (seob hapniku aeglasemalt, kuid vabastab kiiremini) o Kullesele omased punased vererakud eemaldatakse makrofaagide poolt maksas ja põrnas peale seda kui
annaabi.ee 
