Etruski meistrid on tuntud ka kõrgetasemeliste väärisesemete poolest, mida iseloomustas suurepärane tehnika, esteetiliselt mõjuv väljanägemine ja motiivide teravmeelne valik. Iseäranis kõrge taseme saavutas kullasepakunst, mis oli mõjutatud ka Oriendi teostest. Kaks olulist tehnikat olid: filigraantööd, mis olid valmistatud imepeenikesest traadist; ja granulatsioon, millele oli iseloomulik mitmekesine ja veider temaatika ning tehniliselt osav teostus. Granulatsioon seisneb pisikese kullatera jootmises vaskalusele ning see tehnika oli antiikajal väga kõrgel tasemel. Vahepeal see tehnika unustati ning selle saladus õnnestus uuesti lahendada alles 1933. aastal. Tänapäevakski pole antiikaja granulatsioon kõikides üksikasjades selgeks tehtud ning saladuseks jäävad valmistamisoskuse mitmed etapid. Sõrmuste ehtekivide graveerimist tundsid etruskid samuti. Algselt tuli see eeskujuna võõrsilt. Veel ühe olulise rühma metallesemete hulgas moodustavad etruski peeglid, mille
vajalikud kodanikud, kes tuleks endaga toime? ANDEKUSE MÕISTE Andekus on psüühiliste omaduste kompleks, mis avaldub võime või võimete kogumi kõrges arengutasemes ning realiseerub inimese eriti edukas tegevuses mingil alal. Igapäevases kõnepruugis võime kohata mõiste andekus kaht vägagi erinevat käsitlust. Ühel juhul mõistetakse selle all midagi äärmiselt ebatavalist, väga harva esinevat, mida tuleb otsida kui kullatera. Eristatakse andekuse erinevaid tasemeid, st. kas on tegemist eriti silmapaistva andekusega või tavalisest üksnes mõnevõrra suurema võimekusega. Silmapaistva andekuse korral kasutatakse mõistet üliandekas. Geniaalsuse mõistet on peetud andekuse kõrgeimaks astmeks. Enamasti on aga geniaalsuse kriteeriumidena tunnustatud eriti suurt loomevõimet ja tulemuslikkust mingil alal, samuti loomingu originaalsust ja erakordsust, mida ei saa mõõta sellise
eraldi või kombineeritult: 1) üldist intellektuaalset võimekust 2) spetsiifilist akadeemilist võimekust 3) loomingulist mõtlemist 4) liidrivõimeid 5) võimekust tegeleda kujutava või näitekunstiga 6) psühhomotoorset võimekust. Igapäevases kõnepruugis võime kohata mõiste andekus kaht vägagi erinevat käsitlust. Ühel juhul mõistetakse selle all midagi äärmiselt ebatavalist, väga harva esinevat, mida tuleb otsida kui kullatera. Teisel juhul ei peeta aga andekust eriliseks harulduseks, vaid üsna tihti esinevaks nähtuseks, mille määr on isikuti erinev; ühtlasi peetakse silmas iseäranis seda, et lastel ilmnevad anded paljudel aladel üks on andekas ühel, teine teisel alal. Eristatakse andekuse erinevaid tasemeid, st. kas on tegemist eriti silmapaistva andekusega või tavalisest üksnes mõnevõrra suurema võimekusega. Silmapaistva andekuse korral
akadeemilist võimekust; kreatiivset e loomingulist mõtlemist; liidrivõimeid; võimekust tegeleda kujutava või näitekunstiga; psühhomotoorset võimekust" (Lindgren, Suter 1994: 448) väitel (Unt 2005: 15). Igapäevases kõnepruugis võime kohata mõiste andekus kaht vägagi erinevat käsitlust. Ühel juhul mõistetakse selle all midagi äärmiselt ebatavalist, väga harva esinevat, mida tuleb otsida nagu kullatera. Teisel juhul ei peeta aga andekust eriliseks harulduseks, vaid üsna tihti esinevaks nähtuseks, mille määr on isikuti erinev; ühtlasi peetakse silmas iseäranis seda, et lastel ilmnevad anded paljudel aladel üks on andekas ühel, teine teisel alal (ibid). Levinuim haridusringkondades kasutatav definitsioon andekuse kohta pärineb Francois Gagnélt: · Andekad lapsed on need, kellel on potentsiaal saavutada suurepäraseid tulemusi tervel real (enamasti kognitiivsetel) aladel.