kaupade puudus siseturul, mistõttu asutati terve sida uusi tehaseid Eesti enese vajaduste rahuldamiseks. 1922.a. lõpus sulges Nõukogude Venemaa oma turu Eesti kaupadele ning tühistas varasemad tellimused. algas kaupade kuhjumine ladudesse, tehaste tootmist piirati,osa aga pidi ukse uksed sulgema. 1923.a. teisel poolel muutus Eesti majandus olukord kriitiliseks. Eesti Pank oli laenanud üle oma tegelike võimaluste. Valitsuse soovitusel alustas Eesti Pank kullatagavarade realiseeimist. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. Maareform. Asutava Kogu 10.oktoobril 1919.a. vastu võetud Maaseadusele riigistati mõisnikele kuuluvad maavaldused. Loodi 56 000 asundustalu. Kadusid maal teravad sotsiaalsed vastuolud. Palgatööliste osakaal maaelanikonnas langes. Maal kerkisid uued elumajad,laudad,kõrvalhooned ning rajati terveid uusi külasid. Esialgseid raskusi aitas ületada 1921.a. väga hea saak.
Reform oli edukas b) rahareformid 1)1919- eesti mark (vastu võttis Ajutine Valitsus) 2) 1928- eesti kroon (rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel) 3) 1933- krooni devalveerimine (väärtuse vähendamine) (Tõnisson) c) pangad ja olukord panganduses anti välja laene liiga kergekäeliselt, laene tagasi enamasti ei saadud, oldi sunnitud raha juurde trükkima, marga kurss hakkas langema. Eesti Pank alustas kullatagavarade realiseerimist. d) majandus Suure Depressiooni ajal kriis tabas peamiselt põllumajandust, hinnad langesid, põllumajandussaaduste sisseveo piiramine Euroopas kahandas Eesti turgu. Sissetulekud vähenesid, rahva ostujõud vähenes, algas siseturu kokkukuivamine, ettevõtted piirasid tootmist, riigieelarvet ei suudetud tasakaalus hoida, väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks, kaaluti krooni devalveerimist. Ulatuslik
· eelarve-ettepanekute läbivaatamine ja kärpimine · eelnõusolekud ja krediitide avamine kuude kaupa · õigus maksta välja kulusid laekuvate tulude piires 24. veebr. 1919.a. alustas tegevust rahvuslik keskpank Eesti Pank, mis oli algul hoiu- ja laenupank. Emissioonioperatsioonid jäid riigikasssale. 1924.aastaks oli pank välja laenanud 6 miljardit marka, krediitide tagasisaamine osutus raskeks. Valitsuse korraldusel alustas pank kullatagavarade realiseerimist. Vaja oli teostada põhjalikke ümberkorraldusi. Rahvasteliidu abiga saadi Inglise pankadelt 28 milj. kroonine välislaen. 1.jaanuarist 1928 kehtis uue rahaühikuna kroon (=100 marka), seoti Rootsi krooniga. Rahareformiga paralleelselt teostati Eesti Panga reform. Eesti Pank muudeti aktsiapangaks valitsuse aktsiate müümise teel. Panga nõukogus olid esindatud: · tööstuse, kaubanduse · põllumajanduse ja ühistegevuse · tööliste esindajad Eesti Pangal keelati:
*Venemaa sulges oma turu Eesti kaupadele *Riigi majandus oli *Eesti kaubad ei olnud läänes konkurentsivõimelised ummikus, vaja oli *Eesti enda siseturg liiga kallis reforme *Eestis iganenud seadmed ja tehnoloogia *Oldi sunnitud *Maal liiga palju väiketalusid, põllumajanduskillustatus minema riigi *Vältimaks pankrotte, trükiti raha juurde, tulemuseks inflatsioon kullatagavarade kallale *Eesti pank oli laenanud üle oma tegelike võimete ja laenude tagasisaamine osutus raskeks Milliseid reforme viidi läbi majandusraskustest üle saamiseks? *Põllumajanduses: maareform, asundustalud, loodi Maapank *Tööstuses: likvideeriti hiigelettevõtted ning rajati uusi väiksemaid ettevõtteid ja tööstusharusid, kujunes kodumaine kütuse- ja keemiatööstus(põlevkivi) *Rahanduses: 1.jaanuar 1928-kroon, algas Eesti majanduse integreerumine Euroopa majandusruumi
annaabi.ee 
