koheselt hõbedaseks, sest kattud hõbedavärvilise kuldamalgaamikihiga. Amalgaamiga kaetud kuldsõrmuse taastamine kodustes tingimustes ei ole võimalik. Kirikukuppelkatuse kuldamisel lisatakse elavhõbedasse eelnevalt kullapulbrit ja saadud vedelat kuldamalgaami kantakse kuplile pintsliga. Kui pind on kaetud hõbedavärvilise kuldamalgaamiga, siis tuleb amalgaami lagundamiseks teda kuumutada. Soojuse mõjul eraldub amalgaamist elavhõbedaaurning vaskplekist kuplit jääb katma läikiv kullakiht. Kiriku kuppelkatuse kuldamiseks kulub umbes sada kilogrammi kulda. Seejuures eralduv elavhõbedaaur on äärmiselt mürgine. Veel kümmekond aastat tagasi kasutati hammaste plombeerimiseks hõbeamalgaami, sest see sulam tardumisel paisub ning seega täidab hambaaugu tihedalt. Nn. hõbeplomm on tegelikult amalgaam, vedela ja tahke metalli sulam. Tahkest komponendist enamiku moodustab hõbe, mida on ühtekokku olenevalt plommist 60-80%
sõrmus koheselt hõbedaseks, sest kattud hõbedavärvilise kuldamalgaamikihiga. Amalgaamiga kaetud kuldsõrmuse taastamine kodustes tingimustes ei ole võimalik. Kirikukuppelkatuse kuldamisel lisatakse elavhõbedasse eelnevalt kullapulbrit ja saadud vedelat kuldamalgaami kantakse kuplile pintsliga. Kui pind on kaetud hõbedavärvilise kuldamalgaamiga, siis tuleb amalgaami lagundamiseks teda kuumutada. Soojuse mõjul eraldub amalgaamist elavhõbedaaurning vaskplekist kuplit jääb katma läikiv kullakiht. Kiriku kuppelkatuse kuldamiseks kulub umbes sada kilogrammi kulda. Seejuures eralduv elavhõbedaaur on äärmiselt mürgine. Veel kümmekond aastat tagasi kasutati hammaste plombeerimiseks hõbeamalgaami (hõbe + elavhõbe), sest see sulam tardumisel paisub ning seega täidab hambaaugu tihedalt. Neid hõbeamalgaantäidiseid kasutati oma vastupidavuse poolest purihammaste parandamiseks. Nn. hõbeplomm on tegelikult amalgaam, vedela ja tahke metalli sulam
Enamik kullast prilliraame sisaldavad väga vähesel määral kulda. Kuld on tavaliselt lisatud kihina baasmaterjali peale, mis moodustab raami terviku. (Wilson 1999). Valmistades prilliraame puhtast kullast, oleks võimalik saada küll korrosiooni- ja allergiavaba toode, kuid see oleks väga raske, pehme ja kallis. (Obstfeld 1997). Ühe variandina valmistatakse kullaga täidetud prilliraame. Sellisel juhul on baasmetallile kuumutamise käigus joodetud kullakiht. Kullaga-täidetud raamide puhul on kuld lisatud enne, kui raam on kokku pandud. Selline valmistamisviis on kallis, kuid kõrg-kvaliteetne. Teise variandina valmistatakse prilliraame neid kullaga kattes. Kõigepealt tehakse valmis raami osad ja joodetakse need kokku, seejärel lisatakse elektrokeemliliselt peale õhuke kullakiht. Sellisel viisil kullatud raamid on soodsamad ja tänapäeval ka hea vastupidavusega, kuid esineda võib allergiat baasmetalli vastu, mis asub kullakihi all
Osal mudelitel on samaks otstarbeks tila ees klapp. Kallimatel mudelitel on tila otsas ka filtrid. 7. Valida saab nii kullatud, kroomitud, nikeldatud kui ka roostevaba küttekehaga veekeetjate vahel. Osal kannudel on sisseehitatud plaati meenutav küttekeha, kuid neil on pikem keetmisaeg ja suurem energiakulu. Sellised kannud on teistest kallimad, sest nende puhastamine on tunduvalt lihtsam. 8. Sageli kiputakse eelistama kullatud küttekehaga kanne, mis aga ei anna kannule mingit eelist. Kullakiht küttekehal on õhuke ja kuna kuld on pehme materjal, siis kulub see kiiresti. Samuti rikub kullakihti katlakivi. Puhastamisel sööbib katlakivieemaldaja kergesti läbi õhukese kullakihi, paljastab kütteelemendi ning vette võib eralduda kahjulikke ühendeid. 9. Nikeldatud või kroomitud küttekehad eritavad vette niklit, kroomi, pliid ning kaadmiumi. Niklisisaldus on suurim pärast katlakivi eemaldamist ja väheneb keetmisel järk-järgult. 10
dekoratiivklaasina. Pärast seda, kui saksa päritoluga vene füüsik M. H. Jacobi leiutas 19. sajandi keskel galvanosteegia ja -plastika, hakati esemeid kuldama elektrivooluga. Elektrolüütiliselt on võimalik saada täiesti ühtlase paksusega kullakihti. Kihi värvus oleneb lisanditest. Kui elektrolüüdis on lisandiks vasktsüaniid, saadakse punakas kiht, vask- ja hõbetsünaniidi segu annab rooska kihi, hõbetsüaniidi korral tekib roheka tooniga kullakiht. Kuhu kaob kuld Iga aastaga tuuakse maapõuest välja kuni 1500 tonnia kulda. Paradoksaalne, kuid suurem osa sellest läheb tagasi maa alla - pangahoonete keldritesse ja seifidesse. Paar protsenti kullast kulub hambakroonide valmistamiseks ja kümmekond protsenti sõrmuste, kõrvarõngaste jms. tootmiseks. Umbes 20-25 % kulutatakse tehnikas. Juba neoliitikumis tehti kullast ehteid, tarbe- ja kultusesemied. Nüüdisajal on kulla rakendusalad avardunud täitesulepea
Osal mudelitel on samaks otstarbeks tila ees klapp. Kallimatel mudelitel on tila otsas ka filtrid. Valida saab nii kullatud, kroomitud, nikeldatud kui ka roostevaba küttekehaga veekeetjate vahel. Osal kannudel on sisseehitatud plaati meenutav küttekeha, kuid neil on pikem keetmisaeg ja suurem energiakulu. Sellised kannud on teistest kallimad, sest nende puhastamine on tunduvalt lihtsam. Sageli kiputakse eelistama kullatud küttekehaga kanne, mis aga ei anna kannule mingit eelist. Kullakiht küttekehal on õhuke ja kuna kuld on pehme materjal, siis kulub see kiiresti. Samuti rikub kullakihti katlakivi. Puhastamisel sööbib katlakivieemaldaja kergesti läbi õhukese kullakihi, paljastab kütteelemendi ning vette võib eralduda kahjulikke ühendeid. Nikeldatud või kroomitud küttekehad eritavad vette niklit, kroomi, pliid ning kaadmiumi. Niklisisaldus on suurim pärast katlakivi eemaldamist ja väheneb keetmisel järk-järgult.
annaabi.ee 
